Minu nett otsustas streikida.

Niiet nüüd juttu.

Eelmise nädala lõpu olin kodus. minivaheaeg. kolmap-pühap.

neljapäev, see nädal:

Palju õnne Eesti!

aga eelkõige õnne Vantsile, kes oleks pidanud saama 68!!!!!!!!!!!!! õnne!!

Külm on ka. aga see hakkab lõppema vist.

SUVEL ON 30 SEC TO MARS TALLINNAS!!

Musiga Tallinna tripppp jälllleeee :D:D

Reedel oli obinitsas sõbrapäeva pidu, kus me ka käisime. Mind sunniti jooma suure topsi täie limonaadi mis oli kole gaasiline ning millest mul hakkas paha (pidin jooma kiiresti, sest oli võisltus:S).

Laupäeval käisime Gerly pool. Mina, Gerly, Liisi, Sandra, Helene ja Triin. Rääkisime vanadest aegadest jms. Lõpetasime õhtu juba Sandra pool ning oleime kindlad, et sellised õhtuid peaks korraldama tihedamini!

Täna on sõbrapäev. Head sõbrapäeva kullad!

Reidule kinkisin kaks pudelit õlut (lipsukestega), sokid ja täringud autosse, mida ta vihkab (ma teadsin seda juba enne täringute ostmist, but me like it).

Ise sain üli koheva roosiliste keerdudega südame padja, mis on täiiiiiiiiiiiiega pehme. Ja muidugi annekese roosa šokolaad ja veel palju magusat.

Demy mainis, et vanasti sai pikalt raha kogutud et sõbrapäeva kinke teha, yeah i rembember that too..

Tsaukii ,

Me olime laupäeval Demy pool ja mulle see meeldis niinii väga.

Täna oli laulupeo ettelaulmine, mis läks hästi (vist).

Lugesin oma vanu postitusi. See on lihtsalt uskumatu, kui palju on mu elu muutnud. Lugesin kuidas käisin Tartus katsetel ning soovisin nii väga sisse saada ja ära kolida. Praegu oleks mujale elama minek aga väga jube minu jaoks. Lugesin, kuidas koolis istusime nali nalja otsa, praegu aga on nalja minimaalselt. Lugesin, kuidas käisin lambist Ando pool filme vaatamas, Lennoga jalutamas jne. Praegu on kõik aga palju kindlam. Lugesin kui pikad olid mu blogimised. Praegu vaid üksikud sõnad. See vist tähendab teile, nagu mu elu oleks üksluine ja igav? Eksimus. Lihtsalt võib-olla ei oska ma enam seda kõike sõnadesse panna, mis minuga juhtub. Aga eks ma üritan. Tunded on ju tegelikult samad, võib-olla suuremadki. Lihtsalt erinevad inimesed. Võttame ette siis eeslmisest laupäevast tänaseni.

LAUPÄEV
Emme alustas Tartus koolitusel käimist. See tähendas aga terve päeva Kellu hoidmist. Tegin pannkooke ja dipikastmega sõin (kes tahab parimat retsepti dipikastmeks, võin öelda..). Mõtlesin, et ehk lähen peole, aga kuna emme jõudsin nii hilja, siis olin liiga väsinud, et voodist tõusta.

PÜHAPÄEV
Magasin poole päevani ning läksin draamastuudiosse. Seal tegime etüüdi "INIMENE JA LOOM" mina olin tsirkuse konn ning pidin umbes 50 korda nimelt maha kukkuma. Järgnevatel päevadel tundsin, kuidas mu vasak jalg valutab kohutavalt (sinikat polnud)

ESMASPÄEV
Koolis oli ainult kuus tundi. Aga kunas Reit oli eelmine päev vägagi segast pannud ning mul oli vaja Obinitsa minna, venisid need kuus pikalt. Ootasin veel pärast bussi tund aega ning minek. Olime kahekesi. Läksime pikale. Rääkisin ja lollitasin. Ütlesin, et ma võin Tallinnast jala tema juurde, sest ma olen batman ja see võtab mulle vaid pool tundi. Naersime. Kartsin. Kuniks ta järsku mind kaissu võttis ning mu lemmikut naeru tegi. Terve õhtu olime koos. Lihtsalt ei saa eraldi. Ja hommikul kooli ka ei läinud õigeks ajaks. Hilisema bussiga. Palju parem oli ju edasi tududa...

TEISIPÄEV
Koolis jäin magama, sest meedias vaatasime 27 minutit filmi, kus Hilter sõitis ringi ja rahvas plaksutas... Õhtul läksin juuksurisse. Taso juurde ning nüüd olen lühikeste juustega. Päris kena on, alguses ehmusin ära. Aga meeldib. Ja teendindus oli super. Kuigi kes tahab Taso juurde minna, see peaks arvestama üpriski kõrgete hindadega.. Õhtul käisin veel laulmas ning issiga ujumas. Issi ehmus mu soengu peale ära.

KOLMAPÄEV
Reit käis 11.40 minu koolis Aivari juures juhet ostmas. Saime kokku. Ta lubas oodata mind kolmeni, et saaksime koos tema juurde minna. Ütles, et otsis mulle sõbrapäeva kingi ka ära... Lihtsalt kohutavalat armas, et ta 3 tundi (rohkemgi) passis linnas vaid selleks, et ma tema juurde saaks tulla. Hulluke. Õhtul tegime Reiduga vahvleid. Tegime terve hunniku ning need olid imehead. Vaatasime "AUTOD" ning ma nutsin, sest see oli nii armas. Reit vandus, et ei vaata minuga enam ühtegi filmi, sest koguaeg ma nutan. Vaatasime siis telekat kuni ma jälle tema kätevahel uinusin.

NELJAPÄEV
Kool läks kiirelt. Kaks vene keelt. Laulma minna ei saanud, sest pidin taas Kellut hoidma (emme oli jälle Tartus kursusel).

REEDE
Kool lõppes varem kui ta alatagi jõudis. Koju magama. Lihtsalt nädal oli väsitav. Ja mulle täitsa meeldib see, kui tuleb kõne kus mulle öeldakse vaid kolm sõna "ma armastan sind".

LAUPÄEV
Nii, Kellu on sugulaste juures, emme taas Tartus. Vaatasin ära film, mis Reit mulle mäluka peale pakkis ning oli täitsa tore ja armas. Koristanud olen ka. Ja lähengi edasi koristama. Õhtul tüdrukutega vist Spring Cafe´sse . Natuke kokse jooma.

Tsauki ,

Ma vihkan neid tibisi või lihtsalt "tibisi" kes kooli sööklas pirtsutavad nagu viimased aadli preilid. Ma ei salli vaadata kuidas surgitakse kahvliga. Ja nagu kästaks süüa? Ja veel gümnaasiumi osas - keegi ei käse ju OSTA OMA raha eest just seda sööki. Ja miks panna siis salatit, kui sa üldse ei söö, miks võtta leiba kui üldse ei söö. Ja siis mõned panevad hunniku salatit ning siis hakkavad ühe käega kahvliga surkima, üritavad õiget toitu salatist võimalikult eraldada öeldes "iuu mis salat". Või siis nähes, et tegu on seene või mõne muu mitte tavalise kastmega, teha nägu nagu oleks taldrikule eesel otse sittunud ning sunnitakse seda sööma. Krimpsutavad nägu ja vaatavad ringi. Surgivad kahvliga (see surkimine on veel kõige närvesöövam). Ja teine asi mis mind häirib nende samade puhul on see, kuidas nad söövad kui söök on hea. Neil võib taldrikul/käes olla maailma parim maiuspala kuid siiski peavad nad sööma nii, et KÕIK näeksid neid. See tähendab, et nad võtavad ühe ampsu ning siis vaatavad ringi, sasivad juukseid ja söövad nii miljon aastat. Ja siis lõpu viskavad ikkagi ära, öeldes: "Issand see lõpp on niiiiiiii vastik ju. Söök on juba ära kuivanud!?!?" Võib-olla olen ma imelik, et see mind häirib. Kui ma mõtlen sellele, kuidas kusagil lapsed kerjavad sööki. On mitu nädalat söömata. Siis tekib nende pirtsutajate peale veel tõsine viha. Ma ei tea, kui raha on tõesti vaja nii kuradi palju kulutada söögile, mida ei söö te ise, siis võtke ja otsige mõni fond ja annetage see sinna. Kindlasti see lõunasöögi raha 1,02 eurot aitab. Ja kui veel rääkida, et süüakse seda 5 päeva nädalas... Oeh, võib-olla olen ma lihtsalt imelik, et see mind häirib aga lihtsalt, see on vastikust tekitav.