Ma hakkan vaikselt taipama, kuidas saab olla filmides nii, et on suur armastus, abielu kõik on super ja järsku tuleb mängu keegi kolmas ja kõik purunueb. See, keda arvasid tõeliseks olevat muutub järjest kaugemaks, kui leiad kellegi, kes on täielik vastand, kuid tekib tunne, nagu teaksid teda kogu elu. Ja armastus tuhmub, tekib uus. See vist polegi väljamõeldis. Kõik on võimalik.
ON VAHEAEG, MUL ON SUVEVAHEAEG!!!
Eeesti keel, 4 :S
Mata, 3 :D
Inka, 4!!! :D:D:D
Kõiv: "Oleksid võinud terve aasta nii teha.." (mul ju inka koguaeg kolm olnud muidu!"
aga...ON VAHEAEG, MUL ON SUVEVAHEAEG! PÄIKSE VALGUST TULVIL AEG ELU ALGUS ÕITE AEG. ON VAHEAEG MUL ON SUVEVAHEAEG! ELU KÕIGE KAUNIM AEG, KIIRELT,KIIRELT MÖÖDUV AEG!
Reedel, 19. JUUNI. 2009 OLETE KÕIK OODATUD MINU LÕPETAMISELE, MIS TOIMUB VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUMI KOOLI EES KELL 15.00 (vihmasel ilmal toimub aktus aulas) !
VAHEAEG!
VAHEAEG!
SUVIII!
Ja nüüd lõpetamine, reedel lõpumöll, esmaspäeval Tartu kulllakeste juurde, teisipäeval Metsavenda jaanipäeva tähtistama!
VAHEAEG ALGAB PEOGA!
SEST MUL ON SUVI!!!!!!!!!!! :D:D:D:D
Suhteliselt haige. Neljapäeval oli meil mäng Tallinnas FC Levadiaga. Levadia asus tabeli viimasel kohal, tal oli vist kõigest kolm või kaks punkti. Meie olime tabeli teisel kohal oma 12-punktiga, mis jääb alla kõigest Pärnakate 13-punktile.
Mina mängu ei läinud, eksam. Sandra ka mitte, klassiga kuhugile.
Mängu võit oli kindel. Ma isegi ei muretsenud.
Võtsin meie kodulehe lahti, et näha, paljuga me võitsime ja mida ma näen?? Allegrod said üllatuskaotuse Levadialt 1:2.
Kuulsin, et keegi sai veel ka punakse kaardi ja Kaido oli täiesti SÕNATU! Ta ei röökinud ega sõimanud. Lihtsalt oli vait. Täiesti haige.
Tegelikult teeb see veidi nalja, kuidas see võimalik on?:D
Kohe näha, et mind ja Sandrat polnud mängus, irv. Okei, tegeilikult kohe näha, et Sandrat polnud. Ta oleks raudselt veel kümme väravat teinud.
Siit moraal: Ära hõiska enne õhtut!
Mängu kohta midagi lugeda ka ei saa. Tavaliselt tulevad uudised kogu mängust meie kodulehele kõigest paari minutiga, nüüd oli mäng aga liiga õudne ja mitte ühtegi komentaari pole veel kirjas mängu kohta. (http://www.fclootos.ee/article.php?story_id=2056)
Levadia võiks meid tegelikult tänada, tänu meile pääsesid nad tabeli viimaselt kohalt, ehk kaheksandalt kohalt viiendale kohale.
Järgmine mäng on Tammekaga Põlvas. Neljapäeval. Nüüd tuleb hästi teha, sest me oleme endiselt ühe punktiga maas. Tammekal on praegu viis punkti ning nad asuvad kuuendal kohal.
Kes tahab jälgida meie tulemusi, siis palun väga, link on siin.
8 mängu pärast selgub võitja! jee :D
Oh andke mulle tiivad ning ma lendan kõuemürina saatel kõige kõrgema pilve peale. Istun seal ja naudin seda äikesetormi. Vaatan, kuidas ilmavana lööb oma piksenooltega vihaselt vastu maad. Seisan kõigekõige kõrgemal pilvel ja karjun kõuemürina saatel: "I´m king of the world!!" Seejärel põrutaks alla, vihmakäte ning laulaks singing in the raini, sest mulle nii õudsalt meeldib äike!!!
Heihei, eile oli väga tore. Matu ja Andi ja Semu tulid mu poole. Pokker ning õlled olid teeemaks.
Väike seeria ka, nende Kelminägudest - Pokerface
Andi Kelminäos paljastab ta oma säravad kihvad. :D
Semu Kelminägu on nukker :(
Matu Kelminägu on kakapüksinägu :)
Ma ei tea mis mul viga on. Kuhu on mõistus kadunud? See, mis eile meeldis niii räigelt tundub täna nii vastik ja mul on häbi, et ma sellest üldse mõelda julgesin. See mis täna tundub igav ja jama on homme minu jaoks uus ja huvitav. Saaks, ma keeraks natukene oma ajakest tagasi ja teeks palju teistmoodi. Kuid ka siis poleks ma praegu kindlasti rahul. Terve päeva on mind kummitanud mõte, et ma oleks võinud Tartusse JAH öelda. Ma oleks võinud seda teha. Tõsiselt kohe. Oleks saanud terve suvi otsustada ja kaaluda. Ja siis oleks kindlasti parema otsuse teinud. Oh god, miks ma ei teinud seda? Kuid samas nüüd mõtlen, et kui ma poleks ära öelnud, siis ma oleks mõelnud hoopis muid põhjuseid. Miks ma üldse tahan sinna? Aga miks ma tahan jääda? Siin on see, seal on too. Samas, kujutage ette mind praegu Tartus elavat. Ma teeks igapäev midagi nii hullu ja seiklusterohket. Nagu ma Mannale ütlesin. Lambist on igav, kell on kaks, mõtleme, et läheks roniga Tallinnase, no tavaiks. Kindlasti tuleks meil selliseid seiku siis ette. See oleks elu lahe! Aga mul on võimalus minna sinna igakell. Üks võimalustest oli eile, aga mina ei saanud. Kuue ajal tekkis võimalus minna, Manna ja Läss olid seal. Tol hetkel mõtleisn, et pohhui, olen Võrus, teen siin midagi. Aga nüüd ma kahetsen. Miks ma ei suuda ära otsustada? Üks päev meeldib üks, teine päev teine. Kogu mu elu on praegu dilemma ees. Kõige parem oleks vist, kui ma praegu mitte midagi ei otsustaks. Mitte midagi ei teeks. Tuleks jätta viimasele minutile kõik, mitte lambist mõelda päevi, nädalad, kuid ette ja siis mõelda, kas teen õigesti või mitte. Varem olin ma alati kinni oma mõtetes. Kinnisideed olid nad kõik. Mitte miski ei suutnud mind panna ümber mõtlema. Tahtsin ja ootasin, kuni sain. Kui ei saanud, tahtsin ikka ja ootasin ja ootasin ja tegin kõik võimaliku. Nüüd vahelduvad tunded ja mõtted pidevalt. Üks mõte tekib päikesetõusuga ning kustub loojanguga. Mitte miski ei jää kestma. Mulle ei meeldi nii! Ma tahaks ära sõita kuskile. Võtta kaasa oma kaamera, okei digikas, oma cropid ja valge mütsi, sinise pluusi ja mustad püksid ning telefoni ja mp3-e. Ja lihtsalt lesida kuskil ja puhata. Võtta ehk keegi sama hull sõbranna ka kaasa ja seiklus võib alata. Ma ei oska enam midagi. Ma olen öö ja päev. Kord olen halll ja tume ning siis järsku ma leian, et ma pean olema värvikirev ning rõõmus! See pole normaalne. Otsustasin, et lõikan enda juuksed lühikeseks kuid kõigest paari minuti jooksul suutsin ma ümer mõelda viiskümend tuhat korda. Leida erinevaid põhjuseid, kuid lõpuks olla tagasi seal kust alustasin, mida ma teen? Viimased päevad tiksuvad. Lõpetamine on täpselt nädala pärast. Edasi algab minul suvi ja sügisel jätkan oma õpinguid Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Kuid kui mu tujud nii jätkuvad, siis ärge imestage, et teisel veerandil või 11.nda klassi sügisel leiate mind Tartust, või kes teab, võib-olla isegi kusagilt kaugemalt.
Tsauki ,
Eile oli matemaatika eksam. Mina helistasin siis oma emale. "Kaks, selge kaks, me parandame praegu, aga sul tuleb siin punkte järjest nii, et KAKS!" läheb siis tund mööda, helistain uuesti "No said kolme ära!" Ma et jess. Tuleb siis koju ja teatab, et mul oli 28 punktil. Kamooon, mis kaks. Kahe saab 21-ga. Norm. :D Ma olen ülirahul. See eksam oli RASKE! Eelmise aasta eksamit tegime koolis, ma oskasin kõike! Ma oleks viie saanud. Nõrga viie, aga viie ikkagi. Nüüd on tugev kolm. Norm...
Magan kodus. Järsku tuimalt sammuvad Mersa ja Anne sisse. Norm. Välja minek. Anne tõmbas koju. Saime Priiidukuga kokku ja veel mingite rolludega. Võtsime Priiiduki rollu ja läksime Allani juurde, kiivrit küsima. Nii sitaks tuus oli vaadata, kuidas Allan on bagi (on vist nii) juures seisab ja vahib, kuidas kaks tsikki tulevad lambist Priidiku rolleriga hoovi sisse. "Alllllan, palun anna kiiivrit." "Too on veits kahtlane, aga võta. Lambist andis sõita?" "Priiidik ikka annab!" :).
Tuli Mait. LÄksime Hämsa juurde, et mingi sepa juurde saada. Okei, ei saanud. Läksime Kardo juurde. Kardo on sitaks tuus inimene. Uus lemmik. TA SÕI TUMESINIST ORBITIT! Kõik, kes seda nätsu söövad, on mu lemmikud! Ta rääkis, et Paadikal nägi mind ja ma rääkisin temaga. Ma ise mõtlesin, et pole temaga elusees suhelnud, aga nojah, vaata mis kõik välja tuleb. Ta ostis minu auks LM-i, sest see on Liis-Marie. Ma kirjutasin sinna peale veel Liiis-Marie ja Liisu jne. Meil oli kirsinipsu ja sveps. Ma lubasin endale klaasike alkoholi, sest ma pole nii ammu mitte midagi joonud. Kohe tõsiselt ammu! Viimati ostsin ma lambist endale viina eelmine aasta kunagi. Itaalias arvatavasti. Nüüd on asi piirdunud ainult sampuse või tsinniga. Tubli olen. Igatahes, maitse tuletas Semut meelde. Semu pidusi. Koguaeg Nipsu käis rinig. Mmmmm.
Edasi läks peoks. Mulle meeldis. Kalwonsont nägime. Sõitsime ringi veits. Muusika mängis. Tuuus.
Eile pidime Mannaga muidu Tartu minema, katki jäi, aga ma tean, et peale inkat lähen ma raudselt. TAHAN!
Tsauki,
