I can always make you smile..

Olla hommikust hommikusse kellegagi, kes saab sinust natukene rohkem aru, kui keegi teine, on väga meeldiv. Pole probleeme kõndida päeval punktist a punkti y ja tagasi puntki c ja siis punkti l jne. Pole probleemi minna kuskile mõnusasse kohta selleks, et tõmmata vesikat ja siis minna kuskile 6 km kaugusele (jala muidugi) selleks, et tõmmata veel vesikat ja siis minna johnny ja olla rõõmus selleüle, et taipasin ära kõige lihtsama asja, millest peaks aru saama isegi väike laps ja mille üle teised naervad ja nimetavad mind blondiiniks, vähemalt ma taipasin ära!! (kuigi olin mitu korda käinud ja vaadanud ja mõelnud). Te ei peagi aru saama, Reit ja Riist taipavad. Ja siis pole probleeme süüa tasuta pannkooke ja siis hiljem tagasi tulla ja süüa veel tasuta pannkooke ja siis koju kõndida meeste karjaga, et vaadata Eesti-Brasiilia mängu ja mängida pokkerit. (Eestlastel oli tegelikult vägaülimega palju häid võimalusi ja minu arvates mängisid nad super hästi.) Ja siis pole probleemi öösel minna ja näidata Teda veel oma sõbrannadele ja siis naerda ja siis pole pobleemi öösel minna kuskile sita sisse ja sealt välja joosta ja siis edasi minna Juudi parki, istuda maha murule ja teha vesikat ning kuulata seda, kuidas bossus käib Rap Das Armas. Ja pole probleemi ärgata hommikul ja ajada juttu ja siis kuulda kuidas Sky Plussist öeldakse: "Tere hommikust, kell on siin 5.30" vms, ja siis uuesit magama jääda. Kõik on justkui ok, aga üks prboleem on. Probleem on ta lõpuks 11.50 bussi peale saata ja mõelda, et pean kaks päeva ilma temata hakkama saama...

Me oleme vähe koos olnud, aga meil mõlemal on tunne, nagu oleks päevade asemel olnud kuud ja meil on seljataga koos väga pikk aeg. Nagu tunneks üksteist terve elu. Hingesugulus ütleks ma selle peale. Mulle väga meeldib see ja ma olen väga kuradi õnnelik, sest tegelikult on ju kõik kõige paremas korras!

Ja mulle väga meeldib, kui mu solvumiste peale teeb ta mulle nii ja ütleb, et he can always make me smile..