Ühele ja ainsale

Pool aastat tagasi ärkasin ma juba kuskil kell kaheksa ja olin kell üheksa teel Maksi Marketi platsi poole. Oli suvi muidugi. Sealt tuli vastu mulle üks heledate lokkidega tõmmu poiss, valge roos hambus. Poleks arvanudki, et poole aasta pärast saan ma öelda, et just nimelt temaga tahan ma olla koos kogu oma elu.

Ma võin olla vahest mega loll ja rääkida midagi, millest ma ise ka aru ei saa. Ma ei tea mis kuradi põhjusega ma ta ära teeninud olen, aga ma olen tänulik selle eest kogu oma hingega.

Ta on parim minu elus.

Ja meil sai pool aastat täna.

Ja tal on sellest jumala pohhui, sest ta on pohhusist.

And that´s the way I love him :P.