uhuuu

Ülehomme näen teda. Homme õhtul või öösel kunagi peaks ta tallinna jõudma. Ega ta ise ka täpselt ei teadnud. Lihtlsat nii imelik on olla. Kõik tundub mõttetu. Midagi pole teha. Tiksun minutist minutisse. Oleks ta siin oleksin ma praegu ehk tema juures. Janeli tuleks meid äratama. TULGE ÜLESSEEE! :D:D Ja siis Reit valetaks, et Liiisu ei luba teda ülesse. Ma ei tea kui ma järgmine nv sinna ei lähe. Isegi kui Reit ei luba, lähen ma kindlalt!! :D. Tegelikult võiks solaariumisse minna. Ei viitsi kuulatagi seda, et öö liisu ma olen sust palju pruunim. Jobu :D. Aga tegelikult ma ei viitsi enam oodata ka. Arvutis pole ka midagi teha. Varem rääkisin lihtsalt temaga mitu tundi. Nii telefonis kui msns. Ja oli tegevust. Ma ei jõudnud oma asjadega valmis. Nüüd on nii palju aega, et tapab. Und ka pole. Tegelikult koristan vist oma toa ära. See on jube, mis siin toimub. Ja varsti lähen käin poes. Mind on tabanud puuvilja haigus. Ma vist muud ei söökski. Eile lambist ostin banaane, üleeile kiivisi. Tegelikult hea, parem ikka kui migni krõpsu vajadus. Ja kellule pean uhuuu šokolaadi ostma :D:D Tegelikult on see see suffeli šokolaad, aga kui Kellu sõi seda siis karjus UHUUU KUI HEAA :D ja nüüd on ta uhuu šokolaad! :)

Aga Reit, tule no ruttempale!!!