Palju on juhtunud.
Nädalavahetuse olin Obinitsas. Reedel käisin Värskas ujumas Reidu ja ta faimiiliaga. Seal juhtus midagi eriti head ja toredat... Midagi ainulaadset...
Laupäeval olime kodus ja võtsime kurva uudise vastu, mis on vist mõjutanud kogu järgnevat nädalat. Inimesed muutuvad eri olukordades, kuid tuleb aru saada ja rahulikult asja võtta.
Mul kuidagi pohhui hakanud olema. See on vist uus positiivne omadus, mis ma olen Reidult saanud. Enam ei oleg nii kole kahju ja plapla kõigest, ei karda öelda, et türa go fuck yourself. Lihtlsat nii pohhui. Ja see on hea tunne. Väga hea.
Teisipäeval sai meil Reiduga kaheksas kuu ka täis. See on päris magus aeg juba. Mäletan, kui esimene kuu lähenes. Kuidas ma mööda Võru linna otsisin koos Gerlyga taga üht asjakest... Gerlyst rääkides siis ka temaga sain üks õhtu kokku ja lihtsalt istusime ja rääkisime. Kohutavalt igatsen teda tagasi oma klassi.
Reiduga on natuke pahasti nüüd. Tal kool läbi ja järgmine nädal tuleb aind üheks päevaks Väimela. Seega me näeme veel vähem kui varem.. :(
Pirksul on ka nüüd nett ja me saame rääkida mis on lihtsalt üli hea. Igatsesin meid koos lihtsalt liiga palju.
Kevad on ka ilus kaunis juba, tahaks grillima minna..vesikat teha oma musiga.. oeh .. ega palju pole jäänud ka enam.. :)
tsauki,
0 comments:
Post a Comment