Esimesi ridasi on kohe raske kirja panna. Ei teagi millega alustada. "Tsau" kõlaks tavaliselt, "jõu" imelikult. Ahh juba alustasingi.

Millegi pärast nii paljud virisevad kooli kallal. "Ei jõua enam seda sitta taluda ja tahaks juba järgmist aastat" jne, kuid mida kuradit. Keegi, MITTE KEEGI ei keela sul pabereid välja võtta ja minema tõmmata. Ja pealegi järgmine aasta ülikoolis on kindlasti raskem. Ega ei saa ju olla, et õpid keskoolis rasket ja siis ülikoolis õpid lihtsat. Asjad lähevad ju järjest keerulisemaks. Ja kui väidad, et ei jõua ära, siis võta aega muu pealt kokku ja TEE ASJAD ÄRA. Muidugi on mul ka tegemata töid ja vahest ei viitsi kooli minna/koolis enam olla. Aga vähemalt ma ei virise ega sõima õpasi troppideks selle kõige eest.

Arutasime klassis, et mis õpetajatele toome lilli kui lõpupäev on. Ja täiskasvanud inimene ütles "irvv nad kõik elu tropid siin, kellegile ei too" oeh, mida meile see 12 aastat kooliharidust annab, kui suhtumine selline on.

Üks inimene, õpetaja kui aus olla, teatas üks päev, et on mu blogi lugenud ja soovitas kunagi eluloo raamatu välja anda. Nii tore olevat arengut jälgida. Võta nüüd kinni, mõned aastat tagasi (võtame siis üldisemalt aeg enne Reittu) oleksin ma tõesti ehk oma kahe esimese lõigu üle naernud ja öelnud, et käi perse tont. Kas on see nüüd hea või halb.

Mitmeid muutusi olen veel märganud. Ma ei tea kas teile ka tundub, aga mu blogi tekst pole enam nii seoseline, kuidagi natuke siit ja sealt ja siis mingid tühjad mõttet vahepeal. Lihtsalt ma saan kõigest ise aru, aga olen ise nii palju muutunud.

Viimane muutus tabas mind eile päris rängalt. Ma ei tea kust see tulnud on, aga kui keegi minu peale röögib siis ma hakkan nutma. Ma vihkan kui minu peale röögitakse. Ja hea sõber röökis minu peale eile ja ma jooksin nuttes minema. See pole normaalne, nii palju peaks ikka inimene suutma enda eest seista. Jumal tänatud, et põhikoolis seda muret polnud. Muidu oleks õpetajate jutu peale iga päev nutnud vist.

Kapu ütles, et mul on nagu näitleja blogi, koguaeg proovid ja asjad. Eks ta nii kipu olema jah. Ükspäev üks asi ja teinepäev teine.

Kriitika talumist on mul vaja arendada, sest muidu ma lihtstsalt "ei viitsi".

Laupäeval oli mõnus saunas käik Reiduga. Pea 3 tundi saunatasime. Ikka leili ja siis eesruumi aurama ja joogipoolist laskma.

Ja nüüd tuleb mõelda lõpetussõnu. "Tsau" oleks taas tavalien ning muidu populaarseks osutnud "Pakaa"'d ka ei viitsi. Noh jätame siis lihtsalt minu poolt jälle-kirjutamiseni ja teie poolt jälle-lugemiseni!