Loeng 1
· Loengukursuse eesmärgid
o Ülevaade kultujuri ajaloolise uurimise viisidet ja võimalustest: kultuuriajaloo metodoloogiast
o Ülevaade kultuuriajaloo ajaloost
o Ülevaade kultuuriajaloo peamistest suundadest tänapäeval ja mõjukamatest kultuuriajaloolastest
· Kultuuriteaduslikud distsiplinid
o Kultuur on
§ Kultuurisemiootika
§ Kultujuriteooria
§ Kultuurigeograafia
§ Kultuuriantropoloogia
§ Kultuurifilosoofia
§ Kultuuripsühholoogia
§ Kultuuriajalugu
· Loengute korraldus
o Semestri I perioodi loeng
o Kaks loengut nädalas, kolmapäeviti kell 14 ja reedel kell 12
o Esialgse plaani järgi kokku kaheksa loengut
· Eksaminõuded
o Kirjutada eraldi lühiarvestus kahe raamatu kohta
§ Jakob Burkhardt, „Itaalia renessansikultuur“ (Tartu, Ilmamaa, 2003) või Johan Huizinga „Keskaja sügis“ (Tallinn, Varrak, 2007)
§ Carlo Gizburg „juust ja valgad. Ühe 16. sajandi möldri maailm“ (Tallinn, Varrak, 2000) või Emmanuel Le Roy Ladurie „Montaillou, prantsuse kula 1294-1324“ (Tallinn, Kunst, 1996)
§ Arvestuse maht on 5000-6000 tähemärki (tühikutega), elles peab olema oma sõnadega lühidalt kokku võetud raamatu peamised väited ja tulemused ning antud neile isilkil hinnang. Autori elulool ja teistel töödel pole vaja peatuda, küll on hea võtta arvesse teose kirjutamisaega ja – konteksti. Keskenduda tuleks pigem sellele, kuidas raamat on kirjutatud, mitte niivõrd sellelemillest see on kirjutatud. Arvestused tuleb üles laadida Moodle’isse hiljemalt nädal enne eksamit.
o Sooritada kirjalik test, mis koosneb:
§ Olulisemate kultuuriajaloo mõistete määratlemises
§ Arutlevatele küsimustele vastamisest
· Test on kirjalik ja toimub semestri I poole lõpus (vahenädalal) ja semestri lõpus, s.t. eksamisessiooni ajal (mai lõpus-juuni alguses, täpsemad ajad selguvad)
· Testi küsimused tuginevad loengumaterjalidele ja kohuslikule kirjandusele
· Kohustuslik kirjandus
o Peeter Burke „Mis on kultuuriajalugu?“ (Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011) 224 lk (raamat on soodsa hinnaga, 13 eurot, müügil TLÜ kirjastuses)
o Jacob Burkhardt „Itaalia renessansikultuur“ (Tartu, Ilmamaa, 2003) või Johan Huizinga „Keskaja sügis“ (Tallinn, Varrak, 2007
o Carlo Gizburg „Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm“ (Tallinn: Varrak, 2000) või Emmanuel Le Roy Ladurie „Montaillou, prantsuse küla 1294-1324“ (Tallinn: Kunst, 1996)
· Kultuuriajaloo aktuaalsus
o Kultjuuriline pööre 1980ndatel (cultural turn)
§ Kultuur on tähenduste keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi
§ Üha uued kulotuuri uurivad distsipliinid: cultural studies, visuaalkultuuri uuringud, kultuuripsühholoogia, kultuurigeograafia jpt
§ Vanade distsipliinide ümberorienteerumine:
· kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne
· Kultuuriajaloo aktuaalsus
o Mitmed teoreetilised ülevaateteosed
§ 2000. aastast alates on ilumunud vähemalt 15 kultuuriajaloo ülevaateteost: 4 saksa keeles, 2 prantsuse keeles, 3 ingoise keeles, 2 hispaania keeles, 1 itaalia, portugali, soome, taani keeles
o Kultuuriajalooliste uurimuste hüppeline kasv ja sisuline kirevus
· Kultjuuriajaloo statistikat
o Raamatud, mille pealkirjas esineb mõiste „cultural history“
§ 1970-1979 – u 65
§ 1980-1989 – u 100
§ 1990-1999 – u 175
· Mõned näited uuematest kultuuriajalugudest
o raamat Drink a cultural history of alcohl
o raamat Corset
o jpm
· Kultuuriajaloo aktuaalsus
o Kultuuriajaloo institutsionaliseerumine
· Rahvusvahelise Kultuuriajaloo Seltsi asutamiskonverents Gent, 27-31. august 2008
· Kultuuriajaloo uued häälekandjad
o Ajakiri Cultural History (alates 2012
o Raamatusai Studies for the International Society for Cultural History (alates 2012)
Loeng 2
Kultuuriajaloo sünd ja varane areng
· Kultuuri ja kultuuriajaloo historiseerimine
o kolm „sündi“
§ 1. mõiste „kultuur“ sünd (Vico)
§ 2. Kultuuri „ajaloolisuse“ sünd (Herder)
§ 3. Kultuuri „ajaloolise uurimise“ sünd (Bu
· Sõna „kultuur“ sünd: sõna ajalugu
o Sõna „kultuur“ pärineb ladina verbist colere (maad) harima; kasvatama, hooldama. Ühena esimestest kasutab seda ülekantud tüähenduses Cicero (106-43 eKr), räääkides vaimu harimisest, cultura animi
o Renessansi-ahastul (15-16 saj) hakatakse kultuuri all mkõistma ühe enam pelgalt vaimu7 harimist, sõna kinnistub vakimusaavutste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge
o Euroopa rahvakeeltes (saksa, inglise, prantsuse jne) k9innistub
· Mõiste „kultuur“ sünd: mõiste ajalugu
o aursam kultuurist kui tervikust – seostest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel. sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaa
§ Kultuur tähendab vaimu kultiveerimit, enese harimist
§ Kultuursed inimesed vs kultuuritud inimesed
§ Kultuur on misi, mis on omane indiviidine, iga inimne peaks oma vaimu harima, peaks olema kultuurne inimene
o Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündi 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal
§ Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme
§ Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad
· Kultuur versus tsivilisatsioon
o Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui „kultuur“ on saksa mõiste (Kultur), siis „tsivilisatsioon“ on prantsuse ja inglise mõiste (Vibilisation, Civilization)
o Saksa kultuur viitab injimese või rahva vaimsetele, hariduslikele saavutustele: kunstile, kirjandusele, muusikale, filosoofilistele süsteemidele jms. Saksa käsituses on kultuur midagi sisemist, samas kui „tsivilisatsioon“ käib peamiselt välise kohta
o Kui Civilisation viitab ennekõike unirversaalsele, siis kultuur konkreetsee „kultuur“ on seotud peamiselt ühe konkreetse rahvsusega, samas kui „tsivilisatsioon“ laieneb kogu maailmale (kus elavad tsiviliseeritud inimesed).
§ ei ole olemas halvemaid ega paremaid kultuure, kõik kultuurid on erinevad, ei saa öelda et mõni kultuur on alles poolel teel
o Prantsuse/inglise Civilisation hõlmab nii vaimsed kui ka.........
· Nobert Elias (1897-1990)
o „kultuuri“ ja „tsivilisatsiooni“ eristus on sotsiaalne
o ..........
· Ciambattista Vico
o (1668-1744)
o Elukäik:
§ Sündis Napolis 1668 vaeses peres
§ Loobus kooliskäimisest varakult, eelistades omal käel õppida
§ Ülikoolis omandab õigusteaduste doktori kraadi
§ Esialgu töötab rikaste koduõpetajana 1698 valitakse..........
§ Peamised teosed:
· „Meie aja uurimismeetoditst“ (De nostri temporis studioru, ratione, 1709)
· „Uue teaduse printsiibid natsioonide üldisest olemusest, tänu millele avadtatkakse inimeste loomuliku õiguse uue süteemi printsiibid“
· Kirjutas esimese autobiograafia (VMS).........
§ Peamised seisukohad:
· Filosoofia ja filoloogia ühtsus: nende kahe liitmine paneb aluse „uuele teadusele“ (mis jääb väljaspoole teoloogiat)
· Tema jaoks filoloogia ja filosoofia lõimuvad ja tekitavad uue teaduse, mis tegeleb inimkultuuri ja inimühiskonna ellu puutuvate küsimustega
· Verum/factum-printsiip: tõde on võimaolik teada saada ainult selle kohta, mi s on meie endi tehtud.
· Providentsi-printsiip: inimese eesmärgid ei teostu ajaloos kunagi otseselt, kuid sündmuste üldine kord on ratsionaalne ja eesmärgipärane
· Tsükliline kultuuriarengu mudel (corsi-ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg 3) inimeste aeg
§ Scienza Nuova
· Tsüklilisuse mudel:
o emsalt inimesed tajuvad hädatarvilikku ...........
o Giambattista Vico kultuurikäsitlus
o Kultuure on palju ja iga kultuur on iseloomult ainulaadne
§ kultuure ei saa taandada etappidegeks progressis, kultuure tuleb vaadata tema sisemuse väärtuse järgi
o Kultuur avaldub igasuguses vaimuloomingus, nii müütides kui filosoofias, nii keeles kui kunstis, nii tavades kui õiguses.
o Iga kultuur väljendab mingit kollektiivset kogemust, igal inimsoo atengu trepiastmel on omad, teistega võrdselt ehedad väljenduvahendid
o Ajalugu on käteketud vaimse kultuuri mälestusmärkidesse, jäädvustatud „hieroglüüfidena“, mida tuleb osata lugeda
· Scienza Nuova’ st tsitaat
o Kultuuriajaloo alusprintsiibi sõnastamine:
o „Inimühiskond on vaieldamatult inimkonna looming.........
· Kultuuri „ajaloolisuse“ sünd
o Kuni 18. sajandini domineeris arusaam, et kõik k8ultuurid on ühe puu võrsed ja sirutavad kõik ühes suunas.Kultuuri areng allus selles käsituses looduse ja/või Jumala seadustele
o Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt „tsiviliseerumise ajalugu“, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja ommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele
o Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne
· Isaiah Berlin (1909-1997)
o oli esimesi, kes näitas viko ja herberi tähtsust tänasele kultuurile. ta hakkas nende ideid uuesti tutvustama.
o ..............
· Johann Gottfried Herder
o Elukäik
§ Süngis 1744 Ida-Preisimaa väikelinnas
§ Õppis Köningsbergis
· õppis vahel meditsiini, aga esimesel lahkamisel kukkus kokku ja leidis, et see ei sobi ikkagi temale
§ 1764 läks Riiiga toomkooli rektori abiks
§ 1769 lahkus Riiast, reisis Euroopas
§ Töötas erinevates ametites õukonna juures jm
§ ...............
o Peamised teosed:
§ „Minu 1760. aasta reisi päevik“
§ „Keele tekkimisest“
§ „Kah üks ajaloofilosoofia inimkonna harimiseks“
· noorpõlve tähtsaim raamat
§ „Rahvalaulud“
§ „Mõtted inimkonna ajaloo filooofiast“
· tähtsaim teos
§ „Puhat mõistuse kriitika metakriitika“
o Üldised seisukohat
§ Historismi-printsiip: olul9ine pole „puhta mõistuse“ analüüs, vaid slle ajalooliste avalduste analüüs
· kõiki asju tuleb analüüsida ajaloolises perskpektiivis.
· mõistust tuleb ka uurida tema ajaloolises arnegus, pole olemas puhast mõistust
§ Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses
§ Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega
§ Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda
o Herderi kultuurikäsitlus
§ Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses ikui ka ajaloolisuses
§ Möödunud kultuure tuloeb mõista n-ö seestpoolt, tuleb suuta ennast nende sisse tagasi mõelda
§ Ükski ajastu ei ole teistest parem ning üksi kultuur pole pelk vahend teel teise kultuuri juurde
§ Igal kultuuril on talle ainuomane „Raksukspunt“, mida tabamata me ei suud amõista selle iseloomu ega väärtusi
§ Kultuuri kandjaks on rahvas. Iglal rahvuskultuuril on suur väärtus.Kultuur väljendub (rahva)laulus- ja luules
o Herder ja eesti-läti rahvaluule
§ August Wilhem Hupel kiri oma Riia kirjatajale:
· „Herder palub minult eesti ja läti rahvalaule; ma tahan need talle hankida; kuid kas Te ei saaks mulle muretseda mõned lätlaste pulmade, pidude etc. laulud, mis ei ole äris lihtsameelsed, oos võimalikult täpse tõlkgega“
o Baltisakslased ja eesti-läti rahvaluule
§ A. W. Hupel „Topograafilised teated.......................
o Noor Herder:
kultuur ei allu progressi mudelile
§ .........
o Hiline Herder
§ .................
· Kultuuri „ajaloolise uurimise“ ehk kutselise kultuuriajaloo sünd
o Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkkond süünib 19. sajandi tesel poolel Saksamaal
o Üldine kontekst: ajalooteaduse enesekehtestamine teadusdistsipliinina 19. sajandi teisel poolel.
o Poliitilise ajaloo ju8htpositsioon Saksa ajalooteaduses. Ajalooteaduse keskne uurimisobjekt on riik.
o Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialogis poliitilise ajalooga. Kulturgeschichte als Oppositsionswissenschaft. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise.............
· Kultuuriajalooliste uurimuste kasv 19. sajandi esimesel poolel
o .................
· Kaks konureerivat kultuurikäsiltust 19. sajandil
o Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne
§ Gustav Klemm. Allegemeine Cultur-Geschichte der Menscheit
· kollektsin rahva tavadest, ukskumustest jne
o Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne
§ Jacob Burckhardt Die Culture der Renai................
· Jacob Burckhardt
o Elukäik
§ Sündis 1818 vanas Baseli aadlisuguõsas, ise protestantlik vaimulik
§ Esialgu õppis Baselis ja Neuchatelis teoloogiat
§ 1838 läüks Berliini ülikooli ajalugu õppima
§ Pärawst õpinguid naases Baselisse, kius esialgu õüetas mitmes üöikoolis tunnitasulisena
§ 1858 valiti Baseli ajaloo ja kunstiajaloo progessoriks, jäi sellele ametipostile (keeldus parematest pakkkumistest)
o Peamised teosed
§ Suur osa tema raamatutest on tema loengud,
§ „Itaalia...“
· tähtsaim,
· ta otsustas oma raamatute kirjutamisest loobuda, et keskenduda õpilastesse, tema loenguid avaladati peale tema surma.
· Jakob Burckhardt
o Üldied vaated ajaloole
§ Ajalugu aitab mõista tähanpäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku.
§ Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Sjaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub.
§ Huvitavamaid ajaooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristusele, üleminek uusaega jne
§ Ajalugu pakub lohutust olevikjule, võimaldab leida minevikust eeskujusid
§ ajaloost tulebv........................
o Panus kultuuriajalukku ehk kultuuriajaloo käsitlus
§ tingliku8lt esimene kutseline kultuuriajaloolane. Kirjutab 1842 aastal õliõpilasena „Tahan ennast täiesti pühendada kultuuriajaloole“
§ Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seote otsimine, katse rekonstrueerida vamset tervikpilti
§ Kui poliitiline ajalugu tegeleb pinnapealsega, siis kultuuriajalugu tegeleb sisulisega, sellega mis hoaib kõike koos ja annab kõigele tähenduse
§ Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu: riik religioon ja kultuur. Ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna.
§ tsitaat:
· „Kultuuriajalugu uurib iniminebiku sisemist tuuma, kirjeldades, kuidas need inimesed elsid................
o Tähtsaim teos
§ „Itaalia renessansikultuur“ (1860)
· Peamised seisukohat
o Renessanss moodustab tervikliku vaimuliikumise, tegemist on omaette ajasutga, mis vastandub selgelt keskajale
o Renessanss ei ole pelgalt antiigi pärandi taassünd, vaid palju sügavam ja laiem muutus inimteadvuse arengus – uue vaimulaadi sünd.
o Renessanss märgib „moodsa inimese sündi“. Individuaalsus on renessansi peamine tunnus
o Tinglikult on Burckhardt „renessansi leiutaja“ . ta andis esimesena sellele ajajärgule selged piirid ja selge sisu (isegi kui mõiste ise on vanem, seda kastuab ka nt prantsuse ajaloolane Jules Michelet).
· Ülesehitus
o raamatu ülesheitus pole kronoloogilkine vaid temaatiline, iga alaosa käsitleb ühte inimtegevuse tahku
o kuus ajajaotust
1. poliitiline ülevaade, valitsejate galerii
2. indiviidi-teema
3. „MINSUSE TAASSÜND“
4. Maailma ja inimese avastamine
5. sotsiaalne shtlemine
6. kõlbus ja religioon
o Raamatus puudub selge meto..........................
o Burckhardti esteetiline ajalookäsitus:
§ Nagu itaalia riigid enamuses olid oma sees..........................
o „Itaalia renessansikultuuri“ kriitika
§ kunstikäsitluse puudumine (burvk. lootis hiljem selle eraldi kirja panna)
§ ........................
· Kokkuvõtteks
o Tänase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole taandatav progressi mudelile (iga kultuur on ainulaadne)
o Tänase kultuuriajaloo institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo................
Loeng 3
· kultuuriajaloo varane institutsionaalne areng
o vaatamata burckhardti mõjule ja populaarsusele oli 19saj lõpus – 20 sajandi alguses domineeriv ajalookirjutuse vorm poliitiline ajalugu
o kultuuriajalugu viljelti eeskätee väljaspool ülikoolide ajalooteaduskkondi: sdjssrmsdtajatest ajaloolaste, et samuti entnoloogide ja folkloristide seas
o kultuuriajaloo varane institutsional................
· Karl Lamprecht 1856-1915
o ............
· Karl Lamprecht 1856-1915
o tahtis kirjutada läbi kogu saksa ajalugu kultuuriajaloo vaimus
o teost süüdistati rohketest faktivigades
o ..........
· Karl Lamprecht 1856-1915
o leidis et poliitika ja majandus pole kõige tähtsamad vaid üksikud tahtud
o ................
· Karl Lamprecht 1856-1915
o .....................
· Karl Lamprecht 1856-1915
o kultuuriajaloo käsitlus:
§ ...
· igaüks meist elab mingil kultuuriajastul ning see kultuuriajastu seab talle piirid ning kujutab tema käitumist, mõtlemist jne
§ saksa ajaloo näitel eristab ta viit kultuuriajastut
· 1. sümbolism (symbolismus, kuni 350 pKr)
· 2. Tüpism (Typismus, 350-1050)
· 3.
· Karl Lamprecht: Saksa kultuuriajastud on universaalsed
o ...........
· Karl Lamprechti mõju
o teda kritiseeriti palju
o ta asutas kultuuri ja üldise ajaloo instituudi, mis oli väga populaarne
o ta oli esimesi kes uuris et mis see kultuuriajalugu üldse on
o avastas mitu olulist artiklit
o ..............
· kultuuriajalugu 20. sajandi alguses
o saksamaalt alguse saanud kultuuriajalooline uund levib paljudes maades, muutudes eriti populaarseks Prantsusmaal. Üldpildis domineerib siiski endiselt poliitiline ajalugu
o kultuuriajalugu ei ole selgepiiriline uurimissuund, vaid pigem väga heterogeenne nähtus, mida iseloomustab siiski rõhu asetamine kõrgkultuuri saavutusele
§ enamike jaoks kultuuriajalugu on taandatud eliidi või kõrgkultuuri uurimisele
· „Uus kultjuuriajalugu“ 1920.-1930. aastatel
o Pärast I MS ilmuvad esimesed kultuuriajaloo käsitlused, mis panevad aluse.........................
· Johan Huizinga
o .....
· Johan Huizinga
o ........
· Johan Huizinga üldine ajalookäsitljus
o ........
· Johan Huizinga üldine ajalookäsitlus
o esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub e3nnekõike sellest, millised gaktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga
o 1. mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastugavahetu kontakti
o 2. erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane
· Johan Huizinga kultuuriajaloo käwitlus
o pidas loengu Utrechti ajalooühingus „Kultuuriajaloo eesmärk“
o üldiseid ähtekohti
§ on tähtis defineerida endale mis on kultuur
§ kultuuriajalugu läheb sügavamale,
§ ..................
· Johan Huizinga kultuuriajaloo käsitlusi
o ..........
§ 3. on huvitav, sest ta ise teeb ka seda viga,
· „Keskaja sügis“ 1919
o raamat sündis mitte soovist avaea hiliskeskaja kultuuri vaid pigem mõista ja mõtestada maldamaade maalikunsti
o ...........
· ..................
· „Keskaja sügise“ kriitikat
o kasutatud materjali ahtus: tuginetud on peamiselt vaid kirjanduslikele ja kunstilistele allikatele
o kirjanduslikke tekste on võetud liiga kriitikavabalt kui tegelikkuse kirjeldusi
o Liiga palju on makstud lõivu sümbolistlikdekadentlikku kirjadusele: hilskeskaega ei pea tingimata mõistma nii tumedates ja tröösitutes terminites
o Liigne sõltuvus metafooridest, seda pealkirjast alates: ajalookäik ei vasta looduse käigule ehk.....
· „Mängiv inimene“ 1938
· ..............................
· Egon Friedell
o soovis kirjutada kogu maailma kirjandusajaloo, ei suutnud seda teha, kuid jõudis siiski palju
· Egon Friedell kultuuriajaloo käsitlus:
o esseistlik kultuuriajalguu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suurt üldistust, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid
· Egon Friedell: kultuuriajalugu uurib mineviku uskumusi:
· Egon Friedell: kulltuuriajalugu peab pöörama tähelepanu keskpärasele
· „Uusaja kultuurilugu“
· „Kreeka kultuurilugu“ 1938, lõpetamata
o Ülesehitus ja põhiseisukohad:
o raamat käsitleb kreeka kultuuriajalugu nelja perioodina, võttes eeskujuks Lamprechti „kultuuriajastute“ jaotuse, selgeid kronoloogilisi piire siiski tõmbamata
· Loeng 4
Morfoloogiline kultuuriajalugu ja tsivilisatsiooniteooriad
· Tsivilisatsiooniteooriad ja filosoofiline kultuuriajalugu
o Varaste kultuuriajaloo alaste tööde üks eesmärke oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimete tsiviliseerumisele, kuidas inimese vaim on teinud läbi arengu barbaarsusest tsivilisatsioonini: nt Voltaire „Louis >XIV ajastu“ ja „Essee kommetest ja rahvuse vaimust“
o 20. sajandi esimestel kümnenditel sünnib uus mõjukas kultjuuriajaloo suund, mis loobub progressi-ideest ajaloos ja asub toonitama kultuuride/tsivilisatsioonide arengu allutatust tsüklilistele, spiraalsetele või bioloogilistele seaduspäradele
· Mis on kultuurimorfoloogia?
o Kultuurimorfoloogia püüab ühelt poolt kõigi kultuuride arenut sidusa narratiivi abil kirjeldada, kuid teiselt poolt loobub varasemast progressi ideest ning vaatleb kultuuride arengut selle saemel tsükli8tena: iga kultujur tekib ja areneb seejärel aga satub langusse ja hävib ühtsete seaduspärade alusel
o Kultuurimorfoloogia juured on I. Kanti ja J.W.Goethe töödes, ent konkreetsemalt kujunes see välja ja muutus väga populaarseks 19. sajandi lõpus – 20. sajandi algupoole. See leidis järgijaid ja edendajaid paljudes distsipliinides: psühholoogias, etnoloogias, kirjandusteaduses, ajaloos jm
o „Kultuurimorfoloogia“ mõiste võtab kasutusele saksa etnolog ja Aafrikauurija Leo Frobenius. 1920 asutab ta Münchenis Kultuurimorfoloogia Instituudi, mille peamine eesmärk on kultuuri kui niisuguse arengut käsitleva teooria arendamine. Frobenius pakub esimesena, et kultuurid läbivad oma arengus inimese eluga sarnased faasid lapsepõlvest raugaeani
· Kultujurimorfoloogia ja tsivilisatsiooniteooriad 20. sajandil
o Kultuurimorfoloogiast kavas välja üks populaarsemaid suundi nn filosoofilises kultuuriajaloos, eriti 20. sajandi esimseol poolel. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses kujuneb see mõjukaks suunaks ka politoloogias
o Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonidejs; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku
· Loeng 5
Mentaliteediajalugu
· Mentaliteediajaloo eellugu
o Tähelepanu pööramine inimeste mõttemaailma uurimisele ulatub tagasi 18. sajandisse, mil tulid käibele mõistednagu „mõttelaad“, „mõtlemiskunst“, „rahvavaim“ jne
o 19. sajanadil kujunes Saksa filosoofias ja kultuuriajaloos mõjukaks „maailomapildi“ ehk „maailmataju“ mõiste, mis pärines Immanuel Kantilt ja mida kasutas teiste seas ka Jacob Burckhardt. Maailma käsitati millegi sellisena, mis moodustus läbi subjekti kaemuse.
o 20. sajandi esimestel kümnenditel levis mõiste „mõtteformid“, mida teiste seas kasutas ka Johan Huizinga – need on teatavad katekooridag, mis ajas muutuvad ja mille abil inimene ümbritsevat tajub ma mõtetab
o Prantsusmaal levib alates 19. sajandi lõpust sotsioloogias mõiste „kollektiivsed ettekujutused“, mida kasutab Emile Durkheim. Andropoloogias juurutab Lucien Lévy-Bruhl 20. sajandi alguses mõiste „mentaliteet“, mille abil ta uurib nn. primitiivsete kultuurde mõttemaailma
· Mentaliteediajaloo läbilöök 1960.-1970. aastatel
o Selgemal kujul sündis mentaliteediajalugu prantsuse ajaloolaste, eeskätt nn Annales’i koolkonna asutajate, Marc Blochi ja Lucien Febvre’i töödes 1920.-1940. aastatel, kuid nemad ei kasuta veel omaette mõistet „mentaliteediajalugu“
o Mõiste „mentaliteediajalujgu“ sündis 1950. aastate lõpus Prantsusmaal, eeskätt ajaloolaste Robert Mandrou ja Georges Duby algatusel.
o Uue suuna programmilised artiklid ilmusid 1960-1970. aastatel, mil leidis aset mentaliteediajaloo väljakujunemine ja läbilöök
§ 1. Georges Duby, „L´historie des mentalités“ in: „L´Historie est ses méthodes. Encyclopédie de la Pléiade (Paris, Galloimard, 1961), lk 937-966
§ 2. Jacques Le Gofd, „Les mentaltés: une historie ambigue“, in: Jacgues Le Goff, Pierre Nora (éds) Faire de l’histoire, t. III, Nouveaux objevts (Paris, Gallimard, 1974)
§ 3. Philippe Ariès, „L´histoirde des mentalités“, in: Jacques Le Goff (éd.) La Nouvelle Histoire, (1978) (Bruxelles, Complexe, 1988) lk. 167-190
o Mis on mentaliteediajalugu?
§ Peamised lähtekohad:
· Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on ka realiteedid
· Inimeste mentaliteet on ajas muutuv; me ei tohiks minevikuinimeste tegusid mõtestada tänasest mõttelaadist lähtudes
· Oluline on uurida kollektiivseid ettekujutsi („seda, mis oli ühine Caesarile ja tema leegionärile“ – Jacques Le Goff)
· Kollektiivseid kujutelmi ehk mentaliteeti saab uurida kvantitatiivsete meetoditega, umbes samamoodi nagu majandust ja ühiskonda. (See arusaam oli levinud ennekõike 1960. aastate mitmete prantuse ajaloolaste töödes)
§ Mis on mentaliteediajalugu?
· Peter Burke: mentaliteediajaloo kolm tunnust:
o „Esiteks, rõhuasetus pigem kollektiivsetel kui individuaalsetel hoiakutel ning niihästi harilike inimeste kui ka koolihariduse saanud eliitide mõtlemisele“
o Teiseks rõhuasetus pigem vaikivagtele ja alateadlikele eeldustele, tajumisviisile, „argimõtlemise“ või „praktilise mõistuse“ toimimisele kui teadlikele mõtetele ja väljaarendatud teooriatele
o Ja lõpuks, huvitumine niihästi tõekspidamiste struktuurist kui ka sisust, ehk teisisõnu: kategooriatest, metefooridest ja sümbolitest, niihästi sellest, kuidas inimesed mõtlevad, kui sellest, mida nad mõtlevad.“
· Mentaliteediajaloo „naabrid“
Loeng 6
Rahvakultuuri ajalugu, mjikroajalugu ja argipäeva ajalugu
· Mis on rahvakultuur
o Mõiste „rahvakultuur“ sündis 1960. aastate ajalooteaduses eeskätt vastandmõistena: rahvakultuur vs kõrgkultuur (analoogsed vastandused: massikultjuur/eliidikultuur; vaimulik kultuur/ilmalik kultuur; valitsev kultuur/allutatud kultuur; ametlik kultuur/kontrakultuur)
o Nimetamise probleem erinevates keeltes: ingl. k: popular cluture, folk culture Sünonüümsete mõistete suur rohkus
o „Rahvakultuur“ on niisiis eeskätt relatsiooniline mõiste, s.t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri „vaikiva enamuse“ kultuuri, ajaloolises plaans sellidt kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud seega vähe kirjalikke tunnistusi
· Mis on rahvakultujuri ajalugu?
o Kähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusl, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi
o Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii diloogilises kui ka konfliktses vahekorras
o Rahvakultuuri ajalugu võinaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui evaolulised (rahvalik kirjasõna, folokloor, kohtumateralid jpm).
o Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikujst märjsa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis
· Rhvakultuuri ajaloo esiletõusu põhjused
o 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika
o Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud lasside ajalugu, uurida ajalugu „altpoolt“
o Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid 0pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms.
o Ajalooteaduse pürgimine „totaalse ajaloo“ poole, soov analüüüsida kogu ühiskonda, mitte ainult selle ülemist kihti, mis oli traditsioonilise (kultuuri)ajaloo uurimisobjekt.
· Rahvak8ltjuuri ajaloo arengud
o Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rhavakultuuri. Selles vastandujses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepoolsuselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist.
o Kui edialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab ona arusaamu eliidikultujurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Üha enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust
o Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida enneõike n-ö rahval8ike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakust jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida „rahvalikku“ kasutust.
· Rahvakultujuri ajaloo kriitikat
o Rahvakultuuri on väga keeruline määratleda ja piiritleda, nagu ka eliidikultuuri või kõrgkultuuri. See muudab rahvakultuuri ajaloo uurimise ebamääraseks valdkonnaks
o Rahva- ja eliidi8kultuuri vastandus on liiga lihtsustav, tegelikult on mitmeid üleminekuvorme. Samuti ei ole tegemist tingimata konfliktsete poolustega, mis teineteisele paratamatult vastanduksid, nagu tihti leitakse.
o Rahvakultuuri ajaloo allikad on ebaselged ja evamäärased. Kas on üldse võimalik uurida „vaikivat enamust“? Kas eliidi8kultuurist püärit allikate põhjal on võimalik rekonstrueerida rahvakultuuri?
o Rahvakultuuri ajalugu kpub käsitama rahvakultuuri staatilise ja muutumatuna, ei suuda seletada selle muutumis- ja arenemispõhjuseid, regionaalseid ja sotsiaalseid erinevusi.
· Peter Burke:
o Rahvakultuuri mõiste on siiski vajalik
· Mihhail Bahtin
o Jättis mõjusa jälje rahvakultuuri valdkonda
o draagilise elukäiguga vene õpetlane, kes elas valel ajal
o varakult kujunes oluliseks autoriks
o ta saadeti nõukogude võimu ajal asumisele oma ebajorrektse ideoloogilise mõtlemise pärast
0 comments:
Post a Comment