itaaaliaaa varstiiii väää???

Täna oli nii lahe päev. Algas hästi, lõppes hästi. Üks, või õigemini kaks negatiivset asja oli. Esimene neist oli, et mu kirjand, mis me paar nädalat tagasi kirjutasime, läks perse. Sõna kõige otsesemas mõttes. Ma pole elus kunagi veel olnud ühegi hinde pärast nii pettunud. Ma sain nelja miinuse ja uskuge mind, minu jaoks on isegi neli pettumus, mis veel siis sellest miinusest. Põhiveaks oli see, et ma kasutasin liiga palju sõna "asi", kuid üllaülla, asi on ese ning seega ei tohtinud ma üheski kohas, kuhu ma asi kirjutasin, seda kirjutada. Ma pole oma tööd isegi läbi lugenud. Lugesin aind, et õpetaja kirjutas lõppu, et mul on palju häid mõtteid. Aga samas ma saan endast täiesti aru, sest see oli raske esmaspäev minu jaoks ning mu mõtted ei olnud päris paigas. Jah, see oli see esmaspäev, kui ma pidin peale kirjandi kirjutamist Joosepiga rääkima ja kui ma juba teadsin ette, et me võime lahku minna, kuigi ma seda ei uskunud, aga näed nüüd, vot sulle nalja. Niiet, asi on andestatav. (Mitte et ma otsiks nüüd põhjusi, et oma nelja miinust välja vabandada). Lubasin endale, et kirjutan kirjandi ümber. Sellega tegelen kas homme või ülehomme. Veel lubasin, et ei võta enam teemat, mis pole kõige lihtsam. Ei ole mul ju vaja kirjutada sellest, mida ma omast arust siis nii hästi jagan. Ja kolmas lubadus on see, et ülejäänud kirjandid peavad tulema viied. Mitte viied miinusega vaid viied. (Esimese kirjandi, mis oli teemal "Mõtted põhikooli viimasel sügisel" sain viie, jeii).

Vene keele töö, mis oli sõnade peale, sain taratataratatratratataaaaa NELJA! OPAAA, esimene neli kirjalikus töös kolme aasta jooksul (teadmiseks, esimese aasta esimisel veerandil olid kõik neljad ja viied, siis taipasin, et see keel pole vist siiski minu jaoks). Kuigi vaatasin maha kõik sõnad, aga siiski olen õnnelik. Aga ega hea tule halvata, sain täna venest kahe ka. Nimelt ma polnud lugemist ära õppinud ja lubasin homme vastata, ta pani seniks kahe. No, aga juhtub ju. (:

Geograafia töö eest sai kaks hinnet, jee kaks ja kaks :D tglt see oligi planeeritud. Nüüd kolmapäeval vastan järgi ja kui saan neljad, siis veerand neli, kui kolmed, siis kolm.

Trenn oli täna ka lahe. Ma kukkusin haigelt :'D. Jooksin siis palliga, elueest lin endale ette, et joosta veidikene värava poole ja seejärel sööta. Kuid järsku, OPAAAA, astusin pallile pale ja pikali maas. Ei suutnud isegi enam püsti tulla, naerukrambid.
Trennist läksime me Annega varem ära, sest meil oli Itaalia koosolek. Oeh, issi juba oli seal. Targemaks midagi eriti ei saanud. Isegi issi mitte. Aga ta ütles, et vähemalt teab nüüd, palju raha tuleb mulle kaasa anda. :). Peale koosolekut tõi ta mu koju ning me arutlesime kliima üle ja leidsime, et Itaalias on ikka soe ja et mina saaksin ka ujuma minna, kui ma vägaväga tahan. Ja seda ma kohe kindlasti tahan! :)


Kodus rääkisin jällegi Priidikuga. Ja ütlen niipalju, et ma kolin varsti ära. Uue aadressi ta mulle küll ütles, aga ma ei mäleta enam. Mingi kõrgemäe vms. Aaa, et ma kolin siis tema majja (mida praegu ehitatakse, kuid loodetavasti see kuu saab juba sisse kolida). Suvel elan rõdul, aga kuna talvel on külm, siis on üks hästihästihästi pisike ruumike, millest jookseb ka korsten läbi (seega on seal hästihästi soe) ning too saab minu elamispinnaks talvel ja sügisel ja kevadel. Jeii.


Teisest negatiivsest asjast ütleks nii palju, et ühel vägavägaväga kallil poisil on kurbkurbkurb tuju ühe tüdruku pärast. Ja see teeb mind kurvaks, sest mulle ei meeldi, kui kellegil on kurb tuju, veel vähem lähedasel inimesel, veel vähem sõbral, veel vähem väga kallil inimesel, veel vähem, kui see on Temal...
Ja mitte ühelgil tüdrukul ei lase ma ta tuju rikkuda, nõuuuveiii.


Tänaseks ongi vist kõik.
Igatahes, sünnipäevani on jäänud kuusteist, eii , nüüd juba VIISTEIST PÄEVA. Ja Itaalia on juba LAUPÄEVAL. Deeeeem aiiii käääääänt veiiiiittttt foooooor iiiiittt!!!


pilt on siis itaalias ühest ilusast paigast, (: