ITAALIA, PARIM VAHEAEG MIS IIAL ON OLNUD. RAHVAS, PEOD, KÕIK!

Ciaoo

NII
VOLAA, ITAALIAS KÄIDUD. JEPIKAJEEE!

alustaks siis sellest, et neljapäeval oli klassimöll. tanel käskis mul nii fakking palju asju siia ära mainida, et täitsalõpp. 1. ma jõin viina
2. tahtsime karaooooket laulda
3. ints mängis kitarri
4. tanel käskis kõik üles kirjutada
jnejne, ma ausalt ei jõua siia sellest trükkida. mainiks ära krisi, kes üleval toas oli pasunat mänginud (mida mina kahjuks ei näinud) ja andrese, et oli täis kui ma ei tea mis, istus toolist mööda, naeris ja oli õnnelik, et ta ema talle 5 minuti päraet järgi tuleb.
peale intsu pool olekult läksime sandra poole edasi. ei tea, ei mäleta. ärkasin kodus.


reedel oli siis viimane päev kodus. ja mida tegid liisu ja demy? ikka jõid :D lahendasime kaheteist ajal demyga lauduri ja ginni ära. veits laksas

ja nüüd reiiiissss

ESIMENE PÄEV – Läti-Leedu-Poola

esimene mulje bussis oli see, et tartukad (just nii me neid kutsusime) olid ilusad. julmalt head :D aga tundusid ülbed (mis muidugi osutus totaalseks valeks).
sõitsime läbi läti ja leedu, leedus tegime ka peatuse. söögikohas. me Liisaga leidsime saani kus saime kiikuda. siis tagasi bussi ning teekond jätkus läbi leedu ja lõpuks jõudsime poola. Poolas oli loodus sama, mis eestiski. Ainus vahe seisnes selles, et seal oli mägine, või õigemini peale alpide ära nägemise leian, et seal oli hoopis künklik. Tõsiselt ilus loodus oli. Poola jäime ka hotelli. Me võitsime kellast tervelt KAKS TUNDI! seda siis tänu sellele, et kõigepealt poola jõudes tuli kellu keerata lõuna-euroopa ajale ja veel vahetus suveaeg talveajale. niisiis jõudsime hotelli varakult.
Hotellis saime suuuuuuure-suuuuuuuure üllatuse osaliseks. Nimelt oli kahe tärni hotelli asemel hoopiski kolme tärni hotell, mis oli väga ilus.
Asjad pakkisime lahti ja kohe minek linna. Hotell oli küll suhteliselt linnas, aga poode peaaegu polnudki. Õigemini, peale kerget otsingut leidsime midagi säästu marketi taolist, aga too oli mõttetu. Võtsime suuna hoopis teisele poole ja leidsime tankla. Orleks oli nimi, kui ma ei eksi. Läksin siis proovima, et kas juua ka saab. IKKA SAAB. Müüa kutsus ühe mehe, kes inglise keelt paremini valdas ja siis tema soovitaski mulle ühte viina. Mees oli väga õnnelik, et sai inglise keelt kasutada. Armas. Ütles mulle, et this is one really good vodka. Ja mina vastasin, et it´s better be.
Hotelli tagasi ja asusime jooma. Mina ja Mari olime kõige rohkem täis. Jooksime siis välja tagasi. Kõigepealt kiskusime mingi korteri rõdult lilli alla, mille peale mingi kohalik tahtis meile mente kutsuda :D Panime siis sealt jooksu, aga muidugi mitte tee pealt, vaid üle aia, mingisse hoovi, sealt välja saamiseks veelkord üle aia. Ja olgu ära mainitud see, et see aed ei olnud mingi tavaline aed, vaid hästihästihästi kõrge :D
Läksime Mannaga uuesti tanklasse, täis nagu maitea misasjad. Uuesti pudel viina, too samune mees oli üliõnnelik, et meile see viin meeldis. THIS WAS ONE REALLY GOOD VODKA. OKEI, WE ARE GOING TO ITALY, BUT WE WILL BE BACK! Ütlesin talle ja läksime edasi jooma.
Hotellis saime mingit ime moodi Tartukatega tuttavaks. Ei mäleta. Igatahes Paani ja Kauriga põhiliselt. Paan nagu Paak, Kaur jäi lihtsalt meelde. Ats oli ka, tema oli nagu pats, aga Demy muidugi ütles, et Ats nagu puts. Helmer oli nagu helkur. (kõik see loogika tuli mul täispeaga muidugi)



TEINE PÄEV – Poola-Tsehhi

Hommikul kiirelt asjad kokku ja bussi. Sõit jätkus läbi Poolamaa ja Tsehhi, mõlemad künklikud ja ilusad. Tsehhis oli iga natukese aja tagant ristid tee ääres, et siis inimesed saaksid igakell minna ja pöörduda jumala poole. See oli midagi uut, väga uut.
Õhtuks jõudsime hotelli, mis asus Austria ja Tsehhi piiri ääres Jälle siis kotid ära ja Mannaga linna, et jooki sebida. Kuid pettumus. Linn oli ilus. Rikasterajoon. Aga, MITTE ÜHTEGI HINDELIST, MITTE ÜHTEGI POODI, MITTE MIDAGI! Suur pettumus. Kõndisime ikka hea mitu kilti erinevatesse ilmakaartesse. Avastasime, et tähed on siin teistmoodi. Avastasime veel, et on mõttetu koht. Suundusime tagasi hotelli. Liisa ja Demy rääkisid, et mingi kaks kolm kilti kirdesse on tankla. Suundusime sinna. Jälle viin kotti ja tagasi. Ainult, et tagasi häälega. Jõime Manna ja Annega meie toas. Manna istus, minu padi süles ja luges oma päevikut. Oli juba päris laks sees, okei, olin juba purjus. Ja järsku, mannale hakkas jook üle, ropsis nii enda pluusi, päeviku, kui ka minu padja täis. Nalja sai palju sellega :D Ta muidugi pesi mu padja ära.
Öö poole läksime ülesse tuppa. Erik ropsis tuimalt Demy täis. Aga selle asemel, et Demy röökima hakkaks, ütles ta hoopis elu tuimalt „Lambist ropsisid mulle pääle vä?“ SEE OLI NII TUIM, SEE OLI ÜKS KÕIGE PAREMAID ASJU ÜLDSE! ;Ö;Ö;Ö
Hiljem tagasi oma tuppa. Rahvaga. Mingi pudelikeerutamise mäng oli vist olnud, ei mäleta. Vajusin lõpuks oma voodisse ära.

KOLMAS PÄEV – Austria ja lõpus ITAALIA

Sõit kulges läbi ALPIDE. Deem, NII FAKKING ILUS. Lihtsalt istusid bussis ja imetlesid neid. Nii kõrged, osades kohtades kosekesed. All jooksis ojadena maailmakõigehelesinsem vesi. Niiiii ilus.
Hotell asus Firenze lähedal. Sinna jõudsime hilja ja meil polnud aega jooki teha. Lihtsalt olime niisama. Astusime bussist välja ja avastasime, et väljas oli tõsiselt mõnusalt soe. Kohe vägaväga soe! Tegime nuudleid, võtsime küpsiseid ja läksime välja istuma. Siin oli täistavas veel teistsugusem kui võrus. Magama läksime varakult. Oli rahulik õhtu

NELJAS PÄEV - Colosseum, Püha Peetri Katedraal, Vatikan

Hommik algas halbade uudistega. Nimelt oli Jaan katuselt alla kukkunud. Nimelt hotell asus mäel, esimese korruse rõdult üle astudes jõudsid keldrikorruse katusele, seal äärtes polnud tõkkeid. Jaan läks katusele. Kõndis ja kõndis ja kõndis ja järsku sai katus otsa. Lendas neli viis meetrit alla. Käeluu oli kipsis. Igatahes, meiega teda polnud terve päev. Tema veetis oma päeva haiglas.
Roomas oli omamoodi. Võiks öelda, et ma ei taha sinna eriti enam tagasi. Liikluse pärast. No tõsiselt. Inimesed sõidavad täiesti lambist. Suvaliselt. Reegleid ei tea keegi. Ristmikutel sõidavad esimesena need, kes on kõige kiiremad. Igalpool on ummikud. Rollerid sõidavad igalt poolt vahedest läbi. Kuskil oli auto lambist keset teed parkinud. TULE TAEVAS APPI NOH!
Aga lõpuks jõudsime, tataratarataraataaaaa COLOSSEUMI! Seal saime ringi kõndida paar tundi. See oli tõesti midagi uskumatut. Ilus ja ajalooline. Suurepärane.
Colosseumi ees tahtis üks mees minuga eestisse elama tulla. Armas temast.
Vatikanis oleks ma vägavägaväga tahtnud minna sinna paavsti kodukesse ka, aga järjekord, see oli HULLUMEELNE! Selle asemel läksime linna šhoppama. Mina ja Demy ja Anne eraldusime teistest, ei teagi miks. Ostsin pluusi, teksad, gucci vöö ja koti, kahed kõrvarõngad, keti. Oehhhh. Jooki ka muidugi. Mida õhtul siis juua.
Õhtul hotellis läks siis joomine lahti. Veinveinvein. Kasperi toas. Hiljem, kergelt purjus peaga, läksin Liisa tuppa, kus olid Liisa, Anne, Manna ja tartukad. Meil sai nii fakkkking nalja. Jube lihtsalt. Kaur armus manna kaamerasse. Tegi pilti absoluutselt kõigest ja kõigist. Paan mängis niisama lolli ja rääkis oma pervo juttu. Markus tegi jälle nalja. Ats vajus ja vajus ja vajus. Liisa tegi sama. Meelis, tartukate dire vist, käis meid mitu korda keelamas. Me isegi ei viitsinud ust enam lukku panna, õigemini, ei tulnud selle pealegi. Sest meil oli nii lõbus ja keegi ei viitsinud. Meelis sai muidugi aru, et joogid ja suitsud olid igal pool. Öösel läksime meie tuppa (mina, manna, anne) magama. Kolm voodit, kuus inimest. Ära mahtusime ilusit. Anne magas veel üksida ühes. Viuh.

VIIES PÄEV - Firenzet, Pisa

Hommikult taaskord vara bussi ja sõit algaski.
Esimesena läksime Pisasse. SEE TORN SEAL, APPI MIDAGI USKUMATUT (taas). Inimene, kes selle planeeris, pidi küll vägavägväga purjus olema. No mis muu vabandaks välja sellise vildaka ehitise? :D
Läksime muidugi sisse ka. No kõndides vajusime ka paremale kaldu. Tõsiselt kohe. Pidime seintest kinni hoidma ja muudkui üles vedama ennast. Torni tipus oli muidugi uskumatu vaade. Lihtsalt fantastiline.
Alla tulles tegi manna must veel pidi „mina niisama pisa torni ümber lükkamas“ stiilis.
Kaks-kolm tundi jalad värisesid. Tornist, ärge küsige miks, ma ei tea. Liiga viltune oleks oli seal sees (:
Firenzes oli ilus. Seal olid ilusad poisid. Ühega rääkisime, kahjuks ei osanud ta eriti inglise keelt ): Pettumus.
Õhtul taas jooki. Aga suht vaikselt. Rahulikult.
Siis sain tõelise šoki. Nimelt, Itaalias tuleb välja kõigepealt kaart ja seejärel raha. Mina seda ei teadnud. Ja võtsin siis 40 euri välja, sain kaardi kätte, mõtlesin, et mida iganes ja läksin minema. Ju siis tuli raha hiljem.

KUUES PÄEV - San-Marino

Hotellist varakult minema, bussile. Ja San-Marinosse. Maailma kõige väiksemasse riiki. Mäe otsas. Kõrgelkõrgel. Lõhkusin vihmavarju tuulega võideldes ära. All pool, enne bussi minekut, käisime alksi poes. TOO ON MU LEMMIK POOD! Kui müüa meid nägi kaugelt. Tuli ta välja, hakkas eesti lipuga kergelt lehvitama ja näitas näpuga sildi peale, kus oli umbes kirjas : „ TERE EESTLASED! TULGE MAITSKE MEIE JOOKE“ meil oli kohe et misssasja. Astusime sisse. Mees oli nii lõbus, võttis väiksed pitsid ja valas ja pakkus eri jooke, põhi sõna oli tal „seks rannas“. See oli siis kokteil. Igatahes, jook sees, hea olla, ostsime mitu pudelit endalegi.
Tagasi bussi, minekut. Õhtuks jõudsime hotelli, mis asus veneetsia lähistel.
Õhtul jälle jooki. Tänase õhtu lemmik oli kahtlemata Ott. Ta lihtsalt on nii superäge. Alguses võttis ta Manna kalamullitaja, mis lisaks mullide tegemisele tegi ka häält. Ja siis lihtsalt tulistas tollega mulle. Niii super! Kaur muidugi pildistas seda kõike pealt. Siis hakkas ta digika ette kõikidele hüppama. Siis võttis ta ise kaamera ja tegi pilte endast. Põhiline oli siiski see, et käsi jäi peale, nägu oli mõtisklev ning ise ütles „eiteakespiltitegi“ . NII MEGA LAHE LIHTSALT! Siis hakkas uksest välja minema, poosidega. Et ikka kõik pildile jääks. Ja Kaur. Täiesti perses :D Ta võttis Manna vahukoore ja lasi enda suu täis tollega. Ott hüppas muidugi kõrgele ja tegi imestunud pilte (ta tegi neid palju, nägu suurelt lahti nagu näeks maiteamisimeasja) aa. Mu lemmik pilt on selline, kus kauril on mask peas ja tuimalt kuskil kõrval, ning ott ilutseb põhiplaanil:D
Aa, ja siis ott tegi veel säästu veega „kange kraami pilte“ täiesti haige noh :D
Õhtu oleks veelgi lahedamaks läinud,aga õpetajad keelasid rõõmu. Kõik ära oma tubadesse. Õhtu lõpp küll, aga jooki sai lastud, nalja sai kohe mitme päeva eest. 


SEITSMES PÄEV – Veneetsia , Tsehhi

Ilm oli vihmane. See tegelikult just sobiski veneetsiale. Kõigepealt tuli meil taksoga (paat) linna sisse sõita. Taksos nägime kiirabi (paat) kohale jõudes oli palju kohalike liiklusvahendeid (paate). Tegime kiire tuuri linnas ja siis vabaaeg. Pitsat sööma. Aa, polegi ära maininud seda, et itaalia pitsa polegi nii mega hea. Võru katariina kohviku oma ei trumpa siiski mitte miski üle.
Kõndisime mööda sillakesi, mööda kitsaid tänavaid. See linn oli lihtsalt uskumatu! Sinna tahan ma kunagi tagasi minna. Lihtsalt nii ilus. Oleks tahtnud ka öösel seal olla ja seda ilu öösel näha. Kuid jah. See vesi. See ei olnud läbipaistev. See oli teist tooni. Ma ei oska seletadagi. Hallikas-sinine. Ilus. Väga ilus. Ma lihtsalt armusin sellesse kohta. Üks eluunistus sai täide viidud. Veneetsias ära käidud. Hakkasime Tšehhi poole sõitma. Olime ühes teises hotellis. Seal sai väga purjus oldud. Minu toas esialgu joodud.
Aaa, kõige parem vist oli see, et mind pandi algul kogemata Ruubeniga ühte tuppa. Ruuben oli meie kalevipoeg. Pruunid püksid, kampsun, kõhukott. Elab maal, isa on viglaga ukse ees, ema jookseb maja tagant, haned järgi ;Ö;Ö;Ö;Ö
Igatahes, mina jätsin kohvrid ukse ette ja naersin, kõige parem oli siis, kui Kaur (vist oli kaur) vaatas sisse ja karjus „TEIL ON ÜKS SUUR VOODI“ edasipidi oli nii, et kõik kes vastu kõndisid, naersid :D seda tegin muidugi ka mina. Lõpuks sai ruuben oma toa, ja mina jäin sinna. Seal me siis algul jõime. Öösel läksime kauri ja paani tuppa. Tegin paanile kõrvaaugu. Ei mäleta. Läksime millalgi Paaniga minu tuppa magama. Magasime sisse. Pidin 10 minutiga hakkama saama. Mu tuba oli õudne. Pudelid laiali, voodi kokat täis, akna ees tuhk maas. Mida iganes. Astusin uksest välja, esimene asi mida kuulsin „nussisite v?“ no taevas appi, EI !

KAHEKSAS PÄEV – Tsehhi-austria-poola

Viimane öö meil koos. Jubejubejube. Õnneks jõudsime hotelli varakult. Käisime tanklas, orleks taas, viina ostmas. Meie meest polnud enam, mingi teine müüs. Tagasi hotelli ja jooma. Üksida viin, liisa aitas veidikene. Täiesti perse jäin. Siis liisga jaani tuppa, kus vaadati filme. Tartukad olid seal, manna ka. Ei mäleta midagi, mina olin teises toas diivanil. Ei mäleta ei mäleta. Öösel ärkasin, taaskord paani kaisus. Läksime kauri ja tema tuppa. Jane oli ka seal, vaatasime multikaid, vaidlesime kumb on parem, võru või tartu. võrus on palju järvi kuhu saab suvel minna, tartus pole midagi :D

ÜHEKSAS PÄEV – EI TAHA KOJU, EII :’(

Kaur ajas meid kuidagi lõpuks üles. Janet toas enam polnud. Läksin võtsin asjad ja tegin kohvi all. Siis bussi. Mul oli väga paha olla. Hea, et ropsima ei hakanud. Esimest korda reisi jooksul oli halb. Magasin palju.
Järsku teatab giid, et meil on jäänud veel 25 km Leedut. Siis hakkas väga kurb. Viimased hetked kõik koos ju.
Kui Eestisse jõudsime, siis pisarad juba voolasid. EI TAHA ÄRA EIEIEIEI. Ja siis tuligi kirku plats. Tartukat tulid välja. Kalistasime kõiki kõvasti. Nutsime. Nii kurb. Ei tahnud üldse lahku minna. Lihtsalt uskumatu, kui kiiresti võivad inimesed nii kalliks saada. Nii jube kurb.



Praegu on teisipäev. Ma endiselt igatsen neid nii väga. Mõleda vaid, muidu sel kellaajal jõudsime hotelli ja tegime plaane, kuhu tuppa minna. I MISS THEM ALL!!!!!! Õnneks on olemas nett, kus siis räägitakse konvekas ja hiljem poole ööni ka mõnega edasi. Tegime juba plaane, et laupäeval läheme tartu. pole veel kindel. Pinda vaja.

Pilte pole sellepärast, et mannal on neid kuradi palju ja ta pole veel jõudnud ära laadida. Kui ära laeb, siis teen uue postituse ja lisan parimaid pilte jutuksetega.

MA TAHAN TAGASI, SEE OLI PARIM VAHEAEG MIS IIAL OLNUD ON. NAD OLID PARIMAD INIMESED. KÕIK OLI PARIM :’’’’’’’’(((((((((((((((((((


Veidi positiivsust ka – homme on MY SWEET 16 ja mitte telekast, vaid mina saan 16. SÜNNIPÄEEEEV!!!!!!!


Seni ootan sünnipäeva, igatsen oma kalleid tartukaid ja ootan ja loodan, et laupäev õnnestuks.

Tsau ;)