Üks sai üks vorst.

Suutsin täna oma aususega rõõmustada nii iseennast, maksi marketi üht klienti ja müüat. Ostsin saia ja vorsti. Summaks tuli midagi 18 krooniga arvatavasti. Andisin 25 kooni ja järsku hakkas müüa lugema raha tagasi: "25, 50, 75, 80..." ma vaatasin ekraanile ja nägin : Maksti: 100 tagasi : 82.70. Mõtlesin, et misasja ja siis teatasin müüale tema veast. Ta oli nii kuradi õnnelik, ja ütles mulle armsalt õiget summat tagasi andes: "Aitähh, vähe on sellised inimesi." See lause tegi mind rõõmsaks, pöörasin ümber ja nägin poesaba taga olevat keskeas meesterahvast, kes mulle heakskiitvalt noogutas. See tegi nii kuradi õnnelikuks. Isegi see, kui ma oleks vait olnud ja raha üle rõõmu tundnud, poleks saanud tuua sellist meelehead. Tore on olla :).

Et sa teaks sind ootama ma jään ,
pole tähtsust mis kell , mis kuus on see päev .
Et sa teaks sind ootama ma jään ,
tule siis kui sa saad kui on õige päev .

Oeh.

Alehhhhandro

Nädalavahetuse veetsime Andi pool. Esimene päev oli rahvas üpriski kirju. Mina olin kogu õhtu kõige kainem isik, ehk siis absoluutselt mitte ühtegi tilka ja mõnus oli. Vesikas oli teemas ja kalapulke tegin ja filmi vaatasime öösel. Väga jama film. Mingi midnight train meat vms, nii igav lausa, et ei viitsi isegi originaal pealkirja otsida, et teile see siia hoiatuseks panna. Matu oli kooma ja ta magas kohe alguses. Vahepeal ainult vehiks kätega teeseldes, et vaatab filmi: "See on raudselt tapja!" Pohhui, et terve film oli teada, kes the killerman oli. Matu on jätkuvalt minu lemmikinimene, sest ma sõitsin temaga, just nimelt temaga (ahvin S,A,M,A blogi) Andi poole. Ikka kiiresti ja kurviliselt ja rõõmu hüüetega. Anne majast möödudes ja karjudes üksteisega võidu "ANNE ANNE ANNE ANNE!" Jube oli küll, hoidisn rämekõvasti kinni. Ta oskab lohutada ka: "Ära põe Liisu, ma sõidan iga nädalavahetus täispeaga." Ärge arvake, et ta täis oli, see on lihtsalt tema jutt. Ja siis : "Näe, ühekäega ka!" ja lemmik oli siiksi kui ta tõstis vasaku käe pikalt ette ja rusikasse: "PIKNE MÄKUIIIIIN!"
Teine päev mulle nii eriti väga ei istunud. Tantsisime ja nii edasi. Rahvas oli ka nii väiksem. Käidi läbi küll aga jah.

Mu perekond arvab, et ma olen joodik. Mõnus. Terve suvevaheaja peale ei tulnud nüüd teine ja kolmas kord ööseks koju ja st kohe, et ma nii rämedalt joon. Siis tuletatakse meelde Jaanipäeva, kus ma jah ükskordki joonud olin ja kohe olengi parm valmis. Terve suvevaheaeg on üldse hea olnud. Päevad läbi istun Kelluga toas ja kui siis õhtul välja tahan minna olen kohe parm valmis. Ja kui Kelluga ei ole siis pean koristama ja koristama. Muud ma vist ei teegi enam. Hmmm. Suvi võiks tglt juba otsa hakata saama. Tahan oma uut klassi näha ja tahan kooli asju osta ja tahan prantsuse keelt õppida. :)

Tsauki ,

ussid ja ämblikud

Teisipäeval tulid õhtut veetma minu poole Anne ja Manna ja Pirks. Viimased kaks otsustasid ööseks jääda. Jõime teed ja sõime krõpsu ja jõime limpsi ja sõime jäätist ja puhusime juttu. Nii möödus meie öö.
Eile pidin öösel Kelluga olema. Manna ja Demy ja Pirks ja Anne tulid ka minu juurde. Vaatasime "Armastus on see". Filmi kohta niipalju, et ta mulle ülearu nüüd ei meeldinud, aga see lõpp. See oli super. Filmi pikkuseks oli ümaratult 2 tundi. Esimesed poolteist tundi ma istusin ja haigutasin, viimase poole tunni ma ei saanud silmi telerilt. Igatahes. Soovitan soojalt!
Tegin süüa. Jälle. Siis helistas Lembollo ja kutsus meid Semu poole. Seletasin, et ei saa tulla ja nad tulid ise siia. Mängisime pokkerit. Kujutate ette, mind lubati ka mängu. Esimese mängu jäin alla vaid Semule ja hiljem, kui raha peale mäng oli, kaotasin totaalselt. Okei, shit happens. Siis läksid teised ära. Kes koju ja kes Rivo poole. Liitusin öösel nelja ajal Rivo poole minejatega. Meil on uus lemmik kaardimäng. Pole Pott enam. KÜÜNED PERSES! Türr kus see mäng ajab naerma. Andi oli väga närvis, kui ma talle kodus kõik kaardid käisin, kus pidi lehti võtma: "KURADI EIT MIDA SA TEED??" :'D.
Lembi on väga haige inimene. Ta on küll mu tulevase kahe lapse isa ja plaaplaa, aga selline isa ei tohi ka olla: "Kellu, kui sa magama ei lähe siis tulevad ussid ja ämblikud voodialla. Mul ükskord tulid. Jajaaaa." Ja nii rääkida terve õhtu. Ega Semu ka parem pole: "Ooota ma helistan neile, Lembi, mis usside ja ämblikute number oligi?" Lembi: "Eee 534 782 53" (vms). Oehhh! :'D
Kodus ka magada ei lasta. Kõigepealt tuleb üheksa ajal Seim oma kiivrile järgi ja siis helistab kümne ajal Matu, kes küsib, et mis mul seljas on ja et mul pidavalt olema väga kütkestav öösärk. Ja peale sellist Kallase juttu ja naeru on raske magama jääda. Vähklesin ja puhkisin voodis, tukkusin vast hetkeks. Ja ülesse.
Mulle nii väga meeldib see suvevaheaeg. Ma pole tegelikult mitte midagi nii väga superhüper erilist korda saatnud, aga kõik need pisipisi tegevused on muutunud meeldejäävateks. Kuid ma ootan kooli. Ma tahan näha oma tulevasi klassiõdesi/vendasi.

You made my day with your smile. You made everything upside down with your laugh. You made the bad things not important anymore with words I love you, but if you taked them back, you made me die.

Kõik mehed EI OLE sitapead!

Tegime üleeile, ehk siis laupäeval, Demy juures tüdrukute õhtu. Mina, Demy, Liisa, Liisi ja Pirks. Rääkisime juttu ja vaatasime filme ja kutsusime vaime ja vaatasime pilte ja üldiselt oli vägavägaväga lahe.
Eile rõõmustas meid, st mina, Liisi, Liisa, Anne ja Pirks, vihm. Olime just välja jõudnud kui saabus meie kohale äikesetorm. Jooksime kõlakotta varju. Ja siis vihmaga sealt Mari trepa ette. Joostes. Aga kas te tegelikult teatsite, et kui vihma käes kõndida, siis jääb kuivemaks kui joosta? "Mythbusters" katsetati ära see.
Täna käisime Annega Ürgmehe ühendatud tuuri vaatamas. Kõik mehed on sitapead! Aga kui nüüd mõelda Uuuspõllu jutu peale, siis tegelikult on hoopis naised sitapead, sest nemad on need, kes vinguvad ja informatsiooni vajavad ja nääklevad ja näägutavad ja... Sorry guys, I won´t never ever do something like that again. :)
Aga üldiselt jäin väga rahule, kuigi programm oleks võinud pikem olla.
Vaadates Uuspõldu ei suuda ma ise enam ära oodata. Kadedusest lähen lõhki. Veel kolm aastat, veel kolm aastat. Ma tahan ka juba näitleja olla! See, see on lihtsalt nii ülimegasuperhüperamet! Olla tähelepanu keskpunktis. Teha tööd, mis ei ole rutiine. Käia proovist proovi. Karjuda proovis oma hääl ära kuid siiski mitte loobuda vaid tunda sellest mõnu. Teha midagi teistele, teiste lõpuks. Pakkuda inimestele meelelahutust. Nagu proovieksamis teemal "Noori huvitub filmikunst" kirjutasin, et mina tahan olla selle maailma sees, mitte vaataja. Ma tahan, et inimesd tunneksid lõbu sellest, et ma olen olemas. Mind oodatakse, loetakse päevi, kuna ma tulen. Ja kui lõpuks tulen, pakun neile rõõmu ja naudingut. See kõik on ju niiiii super! Öäöäöäöäö, palun Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, tee nii, et need kolm aastat mööduksid kui linnutiivul ning palun Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kool, tee nii, et ma saan sisse!!

Tsauki ,

ole vait punanägu

Ütleme siis nii, et eile oli kõike muud kui jama. Sai mindud Liisa poole, kus rahvas möllas. Järsku oli minek Semu juurde. Võiks öelda, et seltskond oli kirju. Meie omadest mina, Liisi ja poisid miinus Andri ja siis Keidud ja Sandrad ja õhtul (loe öösel) liitsuid Allud ja Kalwid käisid ka läbi ja nii edasi. Ei, mulle meeldis. Aaaa, Liiisi kukkus otse mu silme all pikali. Kõndisime aida trepist alla ja ma ütlesin, et siit oleks ikka päris julm maha lennata. Jõudsime juba välitrepi juurde ja Liisi kukkus nagu part. Kõhuli, jalad kõverad. Piilupart Liisi. Püksid olid tal väga "puhtad" aga pesime enamuse porist Semu duššiall (kus ma ükskord magasin ikik) maha. Ma olin muidu Semu juures jalamatt. Lihtsalt topiti oma jalad mulle sülle. Hammustasin, Lembi sai valus, Andi on juba harjunud valuga, vähemalt nii ta ültes. Matul oli nägu punane :O:O. Ja ma ei tea mis värk on. Vahepeal oli purk ginni ja olek oli juba kõike muud kui selge. Nüüd aga istun ja võtan ka aegajalt jooki, kuid mõte püsib täiesti kaine. Näen ja tunnen kuidas inimesed mu kõrval muutuvad järjest joogisemaks. Aga nojah. Midagi teha pole. Ongi parem, ei pea olema täis, et oleks hea. Heehee. Läksime magama kuskil nelja ajal. Enamus rahvast läks koju. Kõik magasid vist Ennu toas ja Andi magas suurestoas diivanil aga mina võtsin ja hõivasin Semu voodi endale. Poole kuueajal otsustasin lahkuda. Emme ütles, et keelab mul Semuga suhtlemise ära, kuna koguaeg lähen ma korraks välja ja siis jõuan koju kas öösel või hommikul ja ütlen, et olin Semu pool. Hiihii. No mida ma teha saan, et sinan minek tuleb alati nii hilja ja tegelikult pole mul eriti väga suurt soovi sinna algul ronida aga pärast ei taha koju minna. Tüüpiline.
Tegelikult tahaks ma välja minna aga ma ei viitsi. Tahaks ujuma minna aga teised ei viitsi. Palun tõmmake Verijärv köiega lähemale minu kodule ja ma suplen seal igavesti. Suvel, sügisel, kevadel, talvel. Mulle meeldib see järv. Niiväga.

I found something. It´s brought me back to the memories. I don´t need any thoughts, they are unnecessary. It´s melt everything bad and makes you special again. It´s makes me remember why the fuck you´re so important. I thought I had lost that feeling. It´s unbelievable how much can so little thing change. It´s not even a thing. It´s, I don´t have a word for it. Maybe feeling is the best word? Maybe not. Image you have know somebody for years and then you see something what reminds you the beginning of yours friendship. And that´s is it. I cant make this more clear to you. Sorry, I can´t put it to the words. I´m not a writer, I´m just a human and I even don´t know is it a good thing.

jalka ja tartu!!!

Andke mulle andeks mu laiskuse, aga mul pole tõesti olnud aega ja võimalusi, et blogida. Nüüd räägin teile rauhlikult ära, mis kõik on juhtunud.
Laupäeval, 11. juuni, oli meil rannas mäng. Meie saime kuldse kolmanda koha. Ma sain oma elu parima löögi. Pall tuli kaugelt ja kõrgelt õhus otse meie värava poole. Ma võtsin hoogu, hüppasin ja lõin peaga teiste värava alla. Oeh, ma olen eluaeg sellisest unistanuda aga kunagi ei ole olnud võimalust. Ja meie Mersaga oleme siiski Katariinas käinud ja seega ei unusta me tantsu kunagi.
Ja meie :)
Edasi liikusime minu poole, kust ma võtsin oma asjad ja läksime Mersa pooole. Siis tulid teised meie omad ja me sõima kringlit ja nemad jõid veidi. Kell kaksteist panime riidesse ja liikusime Mõisa Aita. Nimelt, me ju mängisime Mõisa Aida all ja Mõisa Aida omanik oli üliõnnelik, et me kolmanda koha neile tõime ja seega, olid meil jooogid maja kulul. Ma ei tea kas ta tõesti arvas, et me oleme kõik 18+ aga igatahes väga lahe oli!.

Siis ülejäänud päevad möödusid enamasti suhteliselt niisama. Käidi minu pool ja ma tegin kõigile süüa. Makaroonid juustuga olid enamasti teemaks. Üks peäv tegin magustoiduks pannkooke šokolaadi ja maasika moosiga ka. Mmmm...

Eile!
Ma jõudsin lõpuks TARTUSSE! Jeejee! Jõudsin sinna väga palju varem, kui Liisa ja Manna. Käisin mööda poode, kõndisin kesklinnast lõunakasse, ostsin karbi vaarikaid, kõndisin tagasi. Olin sunnitud ostma endale uue pluusi, kuna lasin endale lõhna ja lõhn jättis pluusile plekid peale. Nojah. Edasi helistasin Paanile, läksin tema poole. Olime seal, sain teada, et tal pind. Siis helistasid Manna ja Liisa, kes olid ka jõudnud. Saime kokku nendega pluss Jaan. Siis tulid veel Teder ja Zohan. Sai kõvastikõvasti kallistatud neid ja hakkatud edasi liikuma. Käisime Valges kust ostime endale head ja paremat ja läksime Paani poole. Paanil oli vennal sünnipäev. Armsal. Soovisime õnne. Siis liitus meiega veel Risto, kes ei joo kuna tuli just tsüklist välja (ma lihtsalt pidin selle lisama!). Ja viimasena lisandus Truupõld. Rääkisime juttu ja käisime batuudil hüppamas. Truupõld ja Paan trikitasid seal ja nad on prood jeejee. Käisime Truuga ja Liisaga Paani pööningut uuristamas ja vaatasime Truuga juutuubist videosi(hehee) ja oligi kell nii palju, et pidime lahkuma. Kallistasime veel korraks kõikikõiki kõvastikõvasti ja asusime teele.

Ja meil on plaan, mis pole muidugi 100% kindel, et me lähme Helmuti maale telkima! Loodame, et see läheb täide sest see oleks lihtsalt ülisuper!

Andestage kirjavead ja segased laused, see postitus sai pikk ja ma ei jõua kontrollida. Sorri.

Liisu ,

kokkkkaja

Ja mu Jannnnsukha on sitaks lahe. Käisime eile Kubjal ujumas. Õhtul. Kedagi teist polnud rannas. Oojee. Ja ta rääkis oma maast ja ta maa on mu lemmik.

Ja täna oli mul superlahe päev. Igapäev võiks selline olla. Poole kolmeks läksime mängima poistega. Mina ja mersa ning neli poissi. Euks, Robi ja kaks veel. Mulle meeldis. Kolm kolmele. Haa, kes tegi avavärava? :D Mäng läks üllatavalt hästi ja me Mursaga kõige rohkem ei kobatsenudki. Aga mul oli siesta (?) ja panin mingi hetk nii puusse et endal ka häbi oli. Laupäeval lähme siis nendega rannajalgpalli võistustele, Tamula rannas. Mängime Võru JK nime all. Tuustuustuus.

Minu pool käisid täna Mersa, Pirks, Liisa, Anne, Liisi, Matu ja Andri. Tegin makaroone ja praadisin liha. Hiljem tegin kooki maasikajoguri ja maasikatega. Väga hea oli. Minu pool võiks igapäev nii olla, et ma teen süüa. Ma armastan söögi tegemist. Oeh! :D
Pärast tegin Pirksile ja Mersale pediküüri ja Pirksile maniküüri ka.
Hiljem läksime mina, Mersa, Anne, Liisi, Matu ja Andri Verikale ujuma. Ühineseid veel Semu, Andi ja Lembi. Käisime ka Johnnys söömas. Mmmmm.

Eile oli minu kuulakallis Paanikene netis. Ta käib siin haruharva. Ma tõesti mõtlen harva! Viimati nägin teda msnis vist novembris? Juttu jätkus meil kella 23.44-st kuni 04.02-ni. Oleks veelgi rääkinud, aga ta emme sai aru, et ta on üleval ning oli kuri. Mul tekkis Tartu igatsus. Täpsemalt tema igatsus, aga teisi tahaks ka väga näha! Kuid juba pikemat aega ma ei kahetse absoluutselt seda, et ma Võrru edasi jään. Kreutzwaldile kuulsust toome... Ma loodan, et saan nüüd kuskilt raha, sest ma olen praegu vaene kui kirikurott. Paadirallil kulutasin kolm korda rohkem, kui olin plaaninud ja jah.

Homme tuleb hea trennipäev. Kell üksteist lähen randa trenni poistega ja kella kaheks pean olema Põlvas trennis. Oooojeee onju.

Tsauki ,

Paadiralli

Meid tembeldati Demyga varasteks. Istusin mendi bussis oma 20 minutit. Lõpuks selgus, et kõik on arusaamatus ja meid lasti minema.
Meie telgid olid kusagil kellegi maa-alas. Meid lubati sinna ja seal oli üpriski mõnus. Oli vip vaade võistlusele.
Sees mulle meeldis. Tantsidatantsida. Oeh jah, Laura mulle ei meeldi ja Smilers ei istu. Lihtsalt ei tea nende laule.
Ma rääkisin siin oma hetkelisest fraasist mis ehk jääbki. Ei, mitte miski ei jää nii. Sa arvad, et kõik on läbi, et kõik on korras, kuid siis järsku sa näed seda, kukud šokki.
Mul pole mitte kunagi olnud tõelist šokki. Sellist nagu filmides. Et sa lihtsalt istud ja värised ning pisarad jooksevad. See ei olnud tegelikult hull. Ma olen oma elus näinud palju verisemaid kaklusi. See oli lihtsalt täispega omad jutud. Aga tema oli seal sees. See mõte, see meenutus ajab praeguseni värisema.
Mu huul on valus, sain liti kirja kui vahele läksin.
Mehed, mis teil viga on? Kas peab koguaeg kaklema? Mulle meeldib kui me oleme ainult oma seltskonnaga. Siis pole mitte kunagi midagi viga.
Gretu oli ka muideks eile. Ja Kukis ka. Nad on mulle nii kuradi omad ja kallid. (L)
Hommikul on ka muidugi eriti tore ärgata nii, et magama pean mingi kuradi õhukese pleediga, sest sa hoolid temast rohkem ning annad talle oma magamiskoti. Mis kuradi pärast pean ma nii tolerante olema? Oeh, ja muidugi eriti tore, kui kõik on ära läinud ja mina pean üksi koristama. Ja siis mõne ebakaines olekus inimese oma telgist välja tirima. Ja siis vaatama Semu imestunud nägu, et kus küll kõik on. Ja naerma ta üle. Kuulama sõimu, et ma telgi kokku panin ning ei lasknud tal enam magada. Pohhui, et ma ootasin mitu tundi üksinda tema järel. Tegelikult sai nalja. Mulle meeldib olla kaine ja teised täis. Nii saab naerda teiste üle. Kui segast võib inimene ühel hommikul panna? Täiesti perses. Kõndida ja röökida mulle kuradi eit ja rottida poest lambist pulgakomme ja joosta bussile järgi. Ja lihtsalt naerda.
Siiski oleks ma öösel tahtnud juba koju minna, aga ma ei saa. Ma ju pean vaatama ja ootama, et kõik oleks korras temaga. Fakking vihkan seda olemust.

Ma lähen täna ära maale, sest ma ei viitsi siin olla. Kakelge ja tapelge ennast surnuks. Palun väga!

Verikas

Sest Matu on jätkuvalt minu lemmik inimene. Ja Lembi on ka minu lemmik. Ja täna käisime verika ääres, mina, Anne, Liisa, Matu, Andri, Semu ja Lembi. Hiljem ka Demy, Mikk ning Kaupo. Käisime Matu, Semu, Andri, Lembi ning Annega ka ujumas ja vesi oli kuradi soe. Ja sääsed on meid natukene palju söönud. Naksnaks. Ja mul on tore olla. Ja laupäeval on paadikas! :D

Tsauki ,

Miks??

MIKS POLE DIGITV-S TV6-TE? MIKS? MIKS? MIKS? KURAT, LÕPETAGE SEE SÕDA ELIONI JA VIASATI VAHEL ÄRA JA LASKE MEILE KA KUUTE! PALUN! PALUN! PALUN!

*nutukas*

tsauki ,

Lembollo

Eile oli plaan minna Verika äärde grillima. Kahjuks läks täpselt plaanitut kellaajal tavas pilviseks, kostus müristamist ning tibutas vihmakest. Otsustasime Liisa ning Annega minna Kreutzwaldi kooli ette sööma. Nemad kõrpse ja minul suvesalat (ei soovita, liiga magus, maksimarketsit). Siis liitusid meiega Matu, Lembi ja Semu. Hiljem ka Pirks. Poistel tekkis plaan pokkerit mängida. Aga kuna minu juures olid emmel külalised ja teiste poole ka ei saanud, liikusime Semu juurde. Istusime aidas. Mina jälgisin poiste mängu ja vahepeal tegin mõne muu mängu ka tüdrukutega. Siis hakkas Pirks ennustama. Minu meheks saab Lembi. Anne meheks saab Lembi. Matu naiseks saab Pirks. Semu naiseks saan mina. Lambi naiseks saan mina. Niisiis otsustan ma Lembi kasuks, sest temal oli palju rohkem raha kui semul. Ja armastus oli koguaeg laes. Ja ühtegi litsi polnud. Ja seksi sain palju. Ja tülisi vähe. Perfect elu noh. Lembi ütles, et ma ei läheks siis õhtuti kuskile uitama. Ja rääkis, et tema ema tahab, et ta saaks kaks last. Isa tahab aga nelja lapselast. Tema arust on need liiga palju. :).

Õhtul kunagi, ei teagi täpselt, mis kell. Läksime koju. Meile tuli Morre või kesiganes järgi. Lembi läks Semu rolleriga ja Matu oma vrõnnvrõnniga (tsopper vms). Jõudsime linna ja hakkasin siis Selveri juurest koju minema. Maxima ees nägin Matut ja Lembit. Jooksin neile teepeale. Istusin Lembile taha ja sõitsimegi minema. Semu roller on ikkag kuradi hea. Liigub sujuvalt edasi. (Ajan rolleri juttu jee, no mida te tahate muud inimeselt, kelle parim sõber on Priidik :D ).

Täna poole üheteistkümneks liikusin Liisa maja ette kus sain kokku Liisa, Pirksi ning Liisa õe Gloriaga. Läksime Liisa aiamaale päevitama. Käisime Liisaga ka ta tiigis ujumas. Liisa polnud seal mitta kunagi ujunud. No fakk, nii kuradi mõnus tiik oli! :D Siis edasi Selverisse kust ostsime mahla, hapukoort, tipikastmepulbrit, pihve (aajee kalorid!!!). Maksime ära ja järsku tulid Matu ning Semu poodi. Ka nemad ühinesid meiega ning liikusimegi Liisa juurde. Poisid käisid ostid veel friikaid ning me tegime süüa, mängisime kaarte, niisama olime juurviljad. Pirks googledas semut ja karta on mis sealt tuleb. AND SO THE LION FELL IN LOVE WITH THE LAMB. Ma teadsin koguaeg, et see tuleb, aga ma lootsin, et ta ei guugelda ennast kunagi. Vot sulle nalja. Vaatab, mõte on blogi parooli alla panna. Kes teab, kes teab. Samas on siin selliseid lugejaid, kellest mul pole õrna aimugi. Aaa, jõu Ardis. Mis teed? Loed mu blogi vä? :D Igatahes, ma nüüd lähen oma tuppa. Tahan istuda peegli ette ja teha oma juustesse sada üks erinevat vigurit Joy ajakirjas. A jah, KUST PER*EST MA SAAN ENDALE JUULI KUU JOY? SEE PIDI JUBA 19 JUUNI TULEMA, AGA MITT EKUSKIL POLE SEDA MÜÜGIL! It´s hopeless. :'(

Aaa, preili Oksana on minu uus klassijuhataja. Just too sama, kes oli ka minu vennal ja keda ma üldse endale saada ei tahtnud. Just too sama, kelle kohta on öeldud: "Kui vene keelt hakkab andma Oksana, siis PÕGENE KOOLIST KOHE!!!" Häda ja valu mulle ikka ja jälle.

Ma olen armunud ja lasteahistaja. Noo vaaadake teda! Kui minu vanune selline oleks, siis ma ei tea mis ma teeks! :D
Tsauki ,

Keegi võiks öelda, kuidas saab panna blogi parooli alla.

Varsti läheb see siis parooli alla, kõik, kes parooli tahavad, saavad selle.

Tsauki