Kõik mehed EI OLE sitapead!

Tegime üleeile, ehk siis laupäeval, Demy juures tüdrukute õhtu. Mina, Demy, Liisa, Liisi ja Pirks. Rääkisime juttu ja vaatasime filme ja kutsusime vaime ja vaatasime pilte ja üldiselt oli vägavägaväga lahe.
Eile rõõmustas meid, st mina, Liisi, Liisa, Anne ja Pirks, vihm. Olime just välja jõudnud kui saabus meie kohale äikesetorm. Jooksime kõlakotta varju. Ja siis vihmaga sealt Mari trepa ette. Joostes. Aga kas te tegelikult teatsite, et kui vihma käes kõndida, siis jääb kuivemaks kui joosta? "Mythbusters" katsetati ära see.
Täna käisime Annega Ürgmehe ühendatud tuuri vaatamas. Kõik mehed on sitapead! Aga kui nüüd mõelda Uuuspõllu jutu peale, siis tegelikult on hoopis naised sitapead, sest nemad on need, kes vinguvad ja informatsiooni vajavad ja nääklevad ja näägutavad ja... Sorry guys, I won´t never ever do something like that again. :)
Aga üldiselt jäin väga rahule, kuigi programm oleks võinud pikem olla.
Vaadates Uuspõldu ei suuda ma ise enam ära oodata. Kadedusest lähen lõhki. Veel kolm aastat, veel kolm aastat. Ma tahan ka juba näitleja olla! See, see on lihtsalt nii ülimegasuperhüperamet! Olla tähelepanu keskpunktis. Teha tööd, mis ei ole rutiine. Käia proovist proovi. Karjuda proovis oma hääl ära kuid siiski mitte loobuda vaid tunda sellest mõnu. Teha midagi teistele, teiste lõpuks. Pakkuda inimestele meelelahutust. Nagu proovieksamis teemal "Noori huvitub filmikunst" kirjutasin, et mina tahan olla selle maailma sees, mitte vaataja. Ma tahan, et inimesd tunneksid lõbu sellest, et ma olen olemas. Mind oodatakse, loetakse päevi, kuna ma tulen. Ja kui lõpuks tulen, pakun neile rõõmu ja naudingut. See kõik on ju niiiii super! Öäöäöäöäö, palun Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, tee nii, et need kolm aastat mööduksid kui linnutiivul ning palun Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kool, tee nii, et ma saan sisse!!

Tsauki ,