BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Monday, September 28, 2009

We are not what you think we are...

Ma leian, et ta on kõige andekam ja stiilsem ja omapärasem inimene! Ausalt ka! Katsuge te öelda mulle, et ta on pede ja nõme. Ta on eriline. Ta on elurõõmus. Ta on lapsik. Ta on optimistlik. Ta on armas. Tal on lokid. Tal on kõige lahedam magamistuba. Tal on kõige toredamad laulud. Ta on kõige lahedama stiiliga. Ta on kõige kõigem! Tal tuleb Euroopa tuur. Lähim riik on siiski Rootsi. Märtsis. 18ndal. No loodame, et ma saan minna. Kasvõi üksi. Kasvõi ujudes. Ma tahan minna! Palun, kui keegi oleks veel huvitatud sellest, siis andke teada. Ausalt ka!
Mulle meeldib ta väga! Mulle meeldib ta väga!! He just made my day! Just, vaadake SEDA ja kui te jääte ükskõikseks ja teie tuju ei tõuse grammigi, siis on mul teist kahju. Aga nojam, eks inimesed ole erinevad...
Mulle meeldib see, kuidas ta teeb kõike nii rõõmsalt. Võtame tema maseloo. Happy ending. Ja ta tegi selle kurva laulukese rõõmsate sõnadega ja rõõmsa videoga. Ta ei nutnud ega lõiganud veene et NO, IF YOU ARE GONE, I´M DEAD. THER´S NO ME ANYMORE! Vaid ta ütles kõik rahulikult ja kenasti ära. No happy ending. Right??







... We are golden, we are golden..!!



Tsauki ,

Sunday, September 27, 2009

:(

Ma olen maailam kõige kurvem inimene, kes on samas kõige rõõmsam inimene. Pigistaks silma kinni ja mõtleks, et varsti on kõik läbi. Tegelikult olen ma väga õnnelik ja rahul. Ilma Temata, oleks kõik raskem ju.
Tegelikult pean ma ennast muutma. For those who I love. No, for him, who I love..
Andestage, et ma olen selline lapselik. See muutub. Kõik muutub.

I'd do anything
Just to hold you in my arms
To try to make you laugh
Somehow I can't put you in the past
I'd DO ANYTHING
Just to fall asleep with you
Will you remember me?
Cuz' I know I won't forget you.


Ma armastan teda!

Tsauki,

Wednesday, September 23, 2009

koolike

Tegelikult polnud mul plaanis täna kirjutada, aga kaks ütlust/tegevust lihtsalt väärivad ära mainimist.
1:
Prantsuse keele tund, õppisime pööramist (mina tantsin, sina tantsid jne). Pidi keegi, (Carmen oli see vist, ma ei mäleta ka enam, kes) tahvlile kirjutama õiged vormid. Kõigepealt siis mina vormis. Kirjutas ära. Õpetaja "eieiii, sjee on vjale" ja siis tükk aega jamatakse ja lõpuks õpetaja ütleb ära õige kirjapildi. Kõik, et tal oligi ju see kõige alguses ja meie Allakene: "Njooo ja mjiiis sjiiis??"

2:
Klassijuhataja tund. Oksana räägib, et klassidevaheline võistlus ja et ükskord tema klass võitis ja sai 3000.- Kasper paneb siis üle klassi : "Opppa, sott näkku" Ja Oksana vastu: "Eieii, Eeesti raha ikka, kroonides kolm tuhat noh..!"

:'D

*mulle meeldib Kreutzwaldi kool!!!*

Monday, September 21, 2009

nz nz nz beibi

Ja Katriniga inka tunnis ...job-ist jobjob saada on tore. Kuid kõige lahedam on muuta see veel blowjobiks. Ja moodustada lauseid: My father likes blowjob. He likes to blow balloons. He likes birthays, because then he can blowjob all day long.Ja täna tegime pildi seeria ka. Minust. Koolis. Vaatab, äkki ta lisab kusagile kunagi, riputan siia ka ehk.
Sain pildid ja muusika oma arvutis peaaegu korda seatud. Peaks tglt läbi kammima piltide kaustad... päris huvitavaid pilte leidub seal.. Kusjuures, igatsus tuleb peale. Helistasingi Pirksile, et kuidas tal läheb jne. Võõras on endiselt see, et nv oleme me Liisiga ainult Võrus. Mersa ju välja ei tule. Teised Tartus ja Demy on üldse ära pealinnas. Kurb. Peaks tglt kamba kokku ajama. Minema üks nädalavahetus, või kasvõi siis vaheajal, Semu poole. Like we used to do. Party up and having fun. With us. Our 13 and nobody more. Jeahh. Kaks aastat tagasi sai iga nädalavahetus nii veedetud. Meenus pidu, kus Marile taheti kilekott pähe panna, mina ära kadusin, Mersa grilli vastu jooksis, Liisa mulle kõrvakiilu andis, Karavani lauldi, koos oldi. Heaküll, kõigil on mehed nüüd ja kokku nii enam vist ei saa. Ma ei ütleks, et mul selle arvelt nüüd kahju on. Ma olen väga õnnelik oma Reidu üle. Ja Manna Jaani üle. Ja osaliselt ka Mersa Joosepi üle (kurat Joosep, kui sa loed seda blogi veel, siis laena Meritit mulle üheks nädalavahetuseks! Mõtle kui ma võtaksin sinult su Aleksei ja kelle iganese nii ära!!) Ja Demy Miku üle on ka hea meel (kuigi nad tülis vms vist..?). Ja Gretu Kukise üle on ka hea meel, kuigi Gretut näen ja kohtan veel vähem, kui Mursat. Aga Gretu vähemalt tuleb, kui teda kutsutakse. Kas siis ilma või koos, no okei, enamasti koos oma kanakesega.
Vaatasin täna päevikut. Pikalt ette. Leidsin jaanipäeva. Kirjutasin ära, et metsavennas. Loodame siis, et me kõik ikka jõuame sinna. (Vihjed Mersale ja Gretule ja Marile (kellel polevat võrus mitte MUNNIGI teha olema!) )
Mu mõttelõng on haruline. Muusikast sain täna sõimata ja kiita kohe takka järgi. Ma pidavat kole palju tõmblema ja lobisema, aga ma pidavat nii hästi laulma, et mind pidavat kohe kuulatama jääma. Peale tundi läksin õpetaja juurde ja ütlesin, et ma ikka tahan koori tulla ja ta muutus kohe sitaks õnnelikuks. Jeii, minu laupäeva vaba aja veetmisviis on siis laulmine. Noh, Obinitsa jõuan laupäeval ka minna.. :D. Janeli on armas laps ja õppis oma vennalt ära sõna KAVARII, mida mulle telefonis siis miljon korda ültema pidi, ja koguaeg rõõmsal ja kiljuval toonil, oeh.
Aaa, sorteerisin muusika ka ära. Lihtsalt naljakas on mõelda, kuidas muusikamaitse suhtes on mind maale toodud. Kaust, mis varem oli PIDUU, PÕHIMUUSIKA, MATULAULUD, JEE jne on asendatud ühe suure kaustaga "Olin oss" ja selle sees on pisem kaust "lihtsalt nz nz". Muusikamaitse on mul täiesti teine. Nagu Reit ütleb: "Kuuga ossist pop roki, metalli, screamo ja mille iganese peale üle minna on väga norm". Ja ausalt, muusika, mis mulle varem natukene meeldis, on muutunud lemmikuks ja muusika, mida varem vihkasin on muutunud meeldivaks. Kuid nz nz-il on ka omad head lood endiselt. Näiteks Love message (vms). On on hea ju!
Tegelikult peaks ma geograafiat õppima. Maailmariikide ja pealinnade kaart pähe. Hiljem aega eriti pole vist.. Lubasin Kellule järgi minna ja temaga randa minna ja mu snugglesmugghle peaks ka varsti jõudma minu juurde. Kvaliteetaega veetma. Oeh, *meloveshim!*
Aaaa, ma ei tea, ma ei usu, et Henri K. seda loeb, aga kui peaks lugema, siis KUS PERSES SA OLED? Netis oled harva ja ei räägi. Tahaks teada kuidas sul läheb ja värki. Lemmk vana klassivenna siiski..

Mulle meeldib mu tänane päevaütlus vms.



Today's fortune: When people talk, listen completely. Most people never listen.

That´s just so fucking true.




Tsauki ,

Sunday, September 20, 2009

lähme värvime taeva siniseks..

Käime katuseid mööda
tule lähme turnime tornides
Lähme katsume pilvi
lähme värvime taeva siniseks
Ühed tahavad palju
teised rohkem veel
mõned tahavad kõike
Nad ei kõnni katustel

Me ei näe teisi kihutamas ringi
Meil on silmad ainult teineteise jaoks
Meil on aega hoida teineteisest kinni
Maailm kuhugi ei kao,

maailm kuhugi ei kao...



Mul oli halb nv. Ma ei näinud teda.
Aga ma olen siiski õnnelik ja rahul. Mu muska :P

Monday, September 14, 2009

kümme sekundit.. :)

Ja nädalalõpp viiski mind Obinitsa. Hilja jõudsime küll kohale, aga tegus oli meie õhtuke siiski. Külm oli. Isegi vist liiga külm, sest õhuke kampsun, paks pusa, talve jope ja Reidu sall ei suutnud mulle sooja pakkuda. Sain lõpuks mõne nõusse ära, et koju lähme, kuid siis tuli RAKA ju. Ja teadagi, et koju me ei liikunud. Lembi oli lühikeste varrukatega t-särgi peal.. mul oli veel lõpuks Reidu tagai ka seljas.. ikka oli külm..Lembil oli soe.. Tegelikult oli tore. Rääkida ja nii edasi. Ta on mul kõige armsam! Hommikul jäime koju Jannut, kes on mu lemmik laps, hoidma. Vaatasime ära filmi "Vennad Karud" mida ma polnud näinud. No armas oli see film küll, see pisike mõmmi oli nii armas, et mul hakkasid pisarad jooksma ja Reit sai selle üle naerda. Palun avage see link keriga kümnenda minuti alugsersse (täpselt 10.00) ja vaadake seda, see on lihtsalt liiga naljakas!! Ja siis vaatasime telekat veidi, kust käis "Beib" ja Reit ütleb: "See on see Põrsas Pamp vms". Naerda sain mina väga. Ja pärast ütles ta Janelile "Õpetaja", selle üle naerdes ei suutnud ma küll pika aega maha rahuneda. Jannu oli kohkunud näoga ja ei saanud aru, miks me naerame :D. Ja Reidu emmel oli pühapäeval sp. Ja koju saime Madisega.
Ja ma sain inka töö kolme (ehk kaks) ja ma sain geora õpalt sõimata ja MA OSKAN KEEMIAT!! :O:O, See õpetaja võib olla küll ülbe, nõme ja mida kõike veel, aga kurat, õpetada ta oskab! Ma oskan kolme tunniga rohkem kui Laanega terve põhikooli ajal kokku! MA OSKAN KEEMIAT! MA OKSAN SEDA! MA VALDAN TEEMAT! NAGU MIDA???!!! Ja esmaspäeval muusika tunnis lausime me Siis kui maailm magav veel ja siis seda lugu ka see,

In the Jungle, the mighty jungle,the lions sleeps tonight. In the jungle, the quiet jungle, the lions sleeps tonight. Aaaaaa wimbovahh a vimbo vahh... Ja esimeses tunnis (ehk eelmine nädal) laulsime me GO OOOOON (titanic, tervitaks Gerlyt!) :''''D
Ja eile oli spordipäev, aga mul oli mäng, Sk 10-ga ja võitsime 7:0!

Ja Reit käis esmaspäeval siin ja me käisime kosel ja sõitsime Rakaga nii, et autos oli üheksa inimest (ta viis meid küll ainult kossu platsi juurest jhonny). Ja mulle meeldib istuda öösel kaua üleval ja juttu rääkida, aga mulle ei meeldi hommikul tõusta ja saata ta ära..

Me päiksetõusust aru vist ei saa,
miks kogu ilu peab ta lõhkuma?
ja öösse maha jäävad hetked,
meie kahe salaretked,
ainsad, mille nimel elada.

Ma armastan teda!

Saturday, September 12, 2009

Hmm..

Kas mulle tundub, või mu blogi ongi liiga roosa?

Thursday, September 10, 2009

every morning i wake up and see you,,,

Mulle meeldis mu nädal, kuigi see pole veel läbi. Esmaspäeval oli Reit minu juures. Kõndisime linnas ja Kosele. Teist teed pidi. Sõime palju õunu. Käisime Aliisi pool. Aliisi kodus on mul oma lemmik koht. Ma ei oska seda kirjeldadagi. Akna juuurest läheb hästi kitsaks ja pead pikali olema, et aknast välja näha. Oleks vaade ka super(naabri hoov on hetkel) siis mind peaks sealt välja kangutama. Ja Kilpkonnal on oma hiiglaslik ujumiskoht. Ja Uku on armas. Ja Aira tuba on omapärane. Ja Aliisil on süntekas. Oeh. Ma tahan ka majas elada! Õhtul läksime siis ära koju ja hommikul koos kooli. Kuna mul oli Tallinnas mäng, viibisin koolis ainult inglise keeles. Siis Tallinna. Olin vägagi unine. Magada mul ju ei lasta, vähemalt mitte enne kolme. Mängu võitsime, 9:0. Siis õhtul jõudsin tagasi ja magama.
Eile käisin siis koolis ära ja sain Reiduga kokku ja käisime linnas ja ostin vihikud ja liikusime mu juurde ja tagasi välja ja saatsime Lembi autokooli ja nägime Andit ja saime Riistag kokku ja käisime UUUES RANNAS! MINE NOH KUI ILUS JA LAHE JA TORE JNE! MA RONISIN KÕIGE KÕRGEMALE, siis haarasin Reidu ja ronisime koos tippu. Siiis istusin erinevatel kiikudel ja toolidel ja mul oli väga hea ja siis otsutsasime, et Reit jääb minu juurde ja ma liikusin koju õppima ja nemad kosele. Ütleme nii, et öösel otsustada minna piusa koobastesse ja naistekoopas kergelt ära eksida ja siis Vastseliinas olla kella poole kolmeni ja siis öösel koju jõuda pole meil mingi probleem. Ja taas ta mul magada ei lase. Ja hommikul oleks tahtnudki jäääda magama. Kuid kool ootas mõlemaid (kuhu tema muidugi ei läinud, vaid läks ühikasse magama). Unisena kooli mööda kõmpida pole probleeme. Ja nüüd on veel nädalat jäänud kolm päeva, ehk viib mu tee mind Obinitsa. Kes teab.

Aaa, mata tunnika, mille tegin lambist, sest polnud õppinud, sain kaheksa. Kõik oli õige, aind üks vormistamisviga ja üks seletus oli puudu. Tubli olen küll!

Tsauki ,

Sunday, September 6, 2009

Mu lemmik on ta.

Matu. ütleb:

naerata 30 korda

22:24:42Mina ütlen:

12

22:24:43Mina ütlen:

13

22:24:44Mina ütlen:

15

22:24:47Mina ütlen:

19

22:24:49Mina ütlen:

21

22:24:51Mina ütlen:

24

22:24:53Mina ütlen:

26

22:24:55Mina ütlen:

28

22:24:56Mina ütlen:

30

22:25:00Mina ütlen:

miks?

22:25:11Matu. ütleb:

smile 30 ju




Saturday, September 5, 2009

It´s complicated

Öeldakse, et ei tunne ennast ise ka ära. Ma ei tunne ennast ära. Ma ei tea kes ma olen ja kus ma olen. Ma tunnen ainult ühte suurt suurt õnnevoolu, mis minusse voolab, aga väljapääsu sellele voolule pole. See jääb sisse ja koguneb ja koguneb. Igapäev voolab seda järjest rohkem ja rohkem minusse. Ma olen juba pikemat aega öelnud üht mõtet. Ma võin oma päevikust selle isegi siia ümber kirjutada: 03. juuli 2008 (neljapäev) Pmst sai jah aasta. Tore. Ega kui mulle Semu enam järsku ei meeldiks, siis ma ei okaks ära olla, siis lihtsalt poleks mind. Ja vot nii ongi. Kõik on teistsugune. Minu maailm on keeratud pahupidi. Ta on lõpetanud tiirlemise ümber oma teljestiku, mööda õiget joont, tasa ja targu. Korrektselt oma päikese ümber. Mu maailm on puiskunud oma teelt kõrvale, otse oma päikese juurde ja ta hüppab ja lendleb ja tiirutab seal ringi. Ta on kõrvuti temaga. Ta naudib seda. Ta on viimaks õnnelik. Kõik on muutnud maailmas. Kliima, õhurõhud, loodus: kõik! Kõik on nüüd parem ja kenam.

Kuidas Sa seda suutsid, Reit? Ma armastan Sind!