BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Monday, September 14, 2009

kümme sekundit.. :)

Ja nädalalõpp viiski mind Obinitsa. Hilja jõudsime küll kohale, aga tegus oli meie õhtuke siiski. Külm oli. Isegi vist liiga külm, sest õhuke kampsun, paks pusa, talve jope ja Reidu sall ei suutnud mulle sooja pakkuda. Sain lõpuks mõne nõusse ära, et koju lähme, kuid siis tuli RAKA ju. Ja teadagi, et koju me ei liikunud. Lembi oli lühikeste varrukatega t-särgi peal.. mul oli veel lõpuks Reidu tagai ka seljas.. ikka oli külm..Lembil oli soe.. Tegelikult oli tore. Rääkida ja nii edasi. Ta on mul kõige armsam! Hommikul jäime koju Jannut, kes on mu lemmik laps, hoidma. Vaatasime ära filmi "Vennad Karud" mida ma polnud näinud. No armas oli see film küll, see pisike mõmmi oli nii armas, et mul hakkasid pisarad jooksma ja Reit sai selle üle naerda. Palun avage see link keriga kümnenda minuti alugsersse (täpselt 10.00) ja vaadake seda, see on lihtsalt liiga naljakas!! Ja siis vaatasime telekat veidi, kust käis "Beib" ja Reit ütleb: "See on see Põrsas Pamp vms". Naerda sain mina väga. Ja pärast ütles ta Janelile "Õpetaja", selle üle naerdes ei suutnud ma küll pika aega maha rahuneda. Jannu oli kohkunud näoga ja ei saanud aru, miks me naerame :D. Ja Reidu emmel oli pühapäeval sp. Ja koju saime Madisega.
Ja ma sain inka töö kolme (ehk kaks) ja ma sain geora õpalt sõimata ja MA OSKAN KEEMIAT!! :O:O, See õpetaja võib olla küll ülbe, nõme ja mida kõike veel, aga kurat, õpetada ta oskab! Ma oskan kolme tunniga rohkem kui Laanega terve põhikooli ajal kokku! MA OSKAN KEEMIAT! MA OKSAN SEDA! MA VALDAN TEEMAT! NAGU MIDA???!!! Ja esmaspäeval muusika tunnis lausime me Siis kui maailm magav veel ja siis seda lugu ka see,

In the Jungle, the mighty jungle,the lions sleeps tonight. In the jungle, the quiet jungle, the lions sleeps tonight. Aaaaaa wimbovahh a vimbo vahh... Ja esimeses tunnis (ehk eelmine nädal) laulsime me GO OOOOON (titanic, tervitaks Gerlyt!) :''''D
Ja eile oli spordipäev, aga mul oli mäng, Sk 10-ga ja võitsime 7:0!

Ja Reit käis esmaspäeval siin ja me käisime kosel ja sõitsime Rakaga nii, et autos oli üheksa inimest (ta viis meid küll ainult kossu platsi juurest jhonny). Ja mulle meeldib istuda öösel kaua üleval ja juttu rääkida, aga mulle ei meeldi hommikul tõusta ja saata ta ära..

Me päiksetõusust aru vist ei saa,
miks kogu ilu peab ta lõhkuma?
ja öösse maha jäävad hetked,
meie kahe salaretked,
ainsad, mille nimel elada.

Ma armastan teda!

2 comments:

Unknown said...

Tervitan vastu kah ;) Gooo ooon, see hetk ei lähe iial meelest !!

Demy. said...

JAH, OLI NALJAKASKÜLL ! :'D