Uurimistöö ja Põltsamaale

Homme on uurimustööde esitlus. Kell 9.00 . Suht haige. Loodame, et läheb hästi. Peale uurimistöösi kohe issiga Tartu ning sealt bussiga Põltsamaale. Kõnede võistlus. Ma ei tea, kus kohas see koolimaja asubki. Ma printsin endale kaardid välja ja puha, aga ikkagi. Küll üles leiab :)
Ma ei tahaks eriti ära minna selleks nädalavahetuseks. Pidime Robiga midagi lahedat tegema reedel, aga nüüd siis lükkasime plaani järgmisse reedesse.
Ja Jaanike tuleb homme Võrru ning teda ma ei näegi.
Priidik lubas minuga messida ja Robi käskis ka helistada ning lubas kõneaega osta endale, et messida saaks, niiet igav mul ei tule.
Ma loodan, et seal on lahedad inimesed, kes teevad selle nädalavahetuse unustamatuks. :)

Räägib siis esmaspäeval, mis toimus,
tsauki teile seniks, ;*

Koolivaba nädalake

On kolmapäeva õhtu ja mulle tundub nagu kooli polekski enam.
Esmaspäev.
Lühendatud tunnid. Aktus. Tunnid. Koju. Riidesse. KIIIDILEEEEE !! osade klassivendade ja klassiõe Triinuga :)
Suhteliselt tuus oli. Olime mäel Ühest seitsmeni. Mulle meeldis väga.
Anti on meil väga pro, Andres ka suht ning Henri sõidab ka hästi.


Koolis tegime ka paar orksikat :D



Aaaa, aktusel oli hästi nunnu poiss, kes sõi porgantit enne esinemist. See oli tõeliselt armas ^^

Teisipäev:
Õnne Eesti!



Kõigepealt hommikul läksime Robi ja Margiga karjääri kelgutama. TUUUUUUUS :D:D






Hiljem vanaema sünnipäevale ja siis koju :).

Täna:
koolike ja nüüd kodus. Käisin pakse pükse otsimas endale. Ei leidnud, aga leidisn ELUUUILUSAA ROOSA mantli. Ma tahannnn sedaaaa :D:D:D Emme ütles, et mul on neid mantleid küllalt aga mind ei huvitaaaahahahahaaa.

Täna vaatasime Gerly pool Hight school musicali kolmanda osa ära, LAHEEEEEE!!!! :D:D:D:
tsaukaa!ˇˇ

Tegevuserohkenädalavahetus^^

Nii, Reede oli nagu ta oli. Algul oli igav, kuid siiis. Manna, Liisi, Pirks ja Anne tulid minu poole ja me tegime kräsupead^^. Kui kook ahjus oli, siis lisandus ka Mersa.

Kook valmis, tuli ka Robi, kes tõi kaasa ka Margi, minu poole ning me vaatasime "Laskumist". Tuuuuuuuuuuus :)
Hiljem sõime kooki, mis oli suhteliselt hea. Tegelikult pidi ta veel umbes 10 tundi sesima, aga ma lihtsalt sõime ta ära ja selletõttu oli ta veidi kuiv. Aga hea siiski :)

Eile oli jällegi igav hommik. Kuni otsustasime Mannaga minna Tartu. Maha läksime Paani maja juures ja kutsusime ta välja. Ta tuli. Ma polnud teda niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ammu näinud. Viimati küll aastavahetusel, aga ma olin siis kergelt sampuseline niiet eriti ei mäleta. Et siis viimati kui ma mäletan ilusti teda, oli novembri lõpp. Teda oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea näha. Ta on ikka nii superpalju väärt poiss.
Läksime kolmekesi Taskusse. Raamatupoodi, kus veetsime vähemalt poolteist tundi. Rääkisime Videvikust. Paanil on kolm osa läbi loetud. Ta rääkis veidi kolmandast osast mulle ja üldse, elutuus (või erutus?) et ta seda loeb. Siis vaatasime lasteraamatuid ja siis muumia ja vampiiride omasi ka. Ja lõbus oli. Siis liitus meiga Zohan ning hiljem ka Helmer. Läksime viiekesi Mäkkki. Sõime ja tegime kõrtega pauke ja tuus oli. Siiis läksime kaubamajja ja tundsime ennast kui tsilllerid, mis ei olnud üldsegi lahe tunnne. Nägime soomlasi igalpool.
Siis läksime mänguplatsile, kus oli elutuus (või erutus?) karuselllll.
Lõpuks oli juba kell niipalju, et meil oli aeg bussipeale minna. Paan ja Zohan tulid meiega. Zohan läks varakult maha. Paan sõitis meiega Lõunakasse välja, kus siis kõndisime oma viimased meetrid ja rääkisime viimased sõnad ning lõpuks kallistasime kõvastkõvasti ja läksimegi vopsti auto peale.
Ma juba niii oootan, et tuleks ülejärmine nv, et saaksin uuesti Tartu minna ja veel rohkem ootan seda vaheaega, et saaksin palju Tartus olla ja kõigekõige rohkem ootan suve, et saaksin koguaeg nendega olla!
Ott ja Jaan olid haiged, Uku ja Teder olid Viljandis võistlustel, Atsi me ei saanud kätte ja selle neid kedagi meiega ei olnudki. :///

Ma jõudsin otsusele, et ma tahan minna Tartusse kooli. Ennem ma kahtlesin selles veidi. Ärge arvake, et ma lähen sõprade järgi. Ei! Sel juhul jääkisn ma Võrru, Mersa juuurde ju! Ma tahan minna sinna, kuna mulle endale meeeldib Tartu. See on lihtsalt nii hea koht! Ja need, Tartukad, on lihtsalt magus koorekiht koguloo juures.

Paan helistas veel õhtul ja küsis, et kas ma ilusti kodus jne. Ta on ikka niiiheapoiss.

Uiui, Ats helistas just, ta oli Lätis selle teda ei olnudki. Okei, küll näeb neid veel!

Täna käisime Kurvitsal ära ja vaatasime üle Kurvitsa puhkemaja, kus me teeme üheksanda klassi lõpumöllu. Kohe peale lõpetamist. Maja oli suur ja ilus. Kindlasti tahaks seda kohta veel suvel võtta. Võib-olla peaks oma sünnipäeva ka seal, ei tea, vaatab.

Tsaukiiii ,

Reede?

Tervitusi,
Täna on reede. Kõige nõmedam reede mis kunagi olnud on. Vist. Päev algas esimese tunniga, milleks oli keemia. Kontrolltöö. Persse. Teine tund oli inka. Kontrolltöö. Persse. Kolmas tund oli geograafia. Tunnikontroll. Persse. Neljas tund oli kirjanus. Iseseisevtöö. Persse. Vähemalt ei saanud hinnet. Viimane oli kunsti, kus läks õnneks midagigi hästi. Jei ^^
Hetkel arutan, mida teha. Igav on. Kamooon Liiisu, täna on reeede ju! Aga pole tunnet.
Pole väsinud, pole haige, selline... Tüdimustunne. Ootan järgmist nv. Siis Põltsamaal. Oeh.
Manna tuli mõttele, et võiks Kräsupead minu pool teha. Liisi on suhteliselt nõus sellega. Anne täiesti nõus. Mersa ei tea. Läss ültes, et talle sobiks täiega minu tehtud kook. Ta pidi kunagi ostma külmkapi täis ja siis mind enda juurde kutsuma, et ma paljupalju süüa teeks, armas.
Ma usun, et see plaan läheb jõusse.

Eks homme räägib,
tsaukaaa.

"Love can touch us one time and last for a lifetime and never let go till we're gone." Titanic (movie)
Kas tõesti? Ma ei tea. Mida rohkem ma mõtlen, seda rohkem ma jõuan järeldusele, et ma olen veel liiga väike sellise asja jaoks. Äkki saab ka nii, et on üks looove, üks hull kiindumis ja siis kari lambikaid. Loovist ja hullust kiindumusest ei saa üle. Midaiganes. Ma ei oska oma mõtteid lahti seletada. Ma olen segaduses.
"True love is giving all you have to someone you know you're going to lose". Ray H Wall
Kui kuulata Walli, siis ma tean, et ka Titanicus kõlav lause on õige. Kui ma mõtlen muule, siis ma ei leia.
Ma armasan ju ka oma sõpru. Kõiki kõige kullamaid. Kuid tõesti. Ma armusin neisse ja jään seda tegema oma elupäevade lõpuni. Juhtugu mis tahes.
Ma olen korra kaotanud oma parima sõbranna, see on valusam kui ükskõik mis. Kuid ma endiselt mõnes mõttes hoolin. Ma ei viitsi seletada.
Kust need totrad mõtted mul jälle tulevad? Ma peaks vist magama ära minema parem. Head ööd.

Täna tekkis jube äriidee. Leidsin neti lehekülje, kus müüakse hullult ilusaid riideid ja ehteid ja meike jnejne. Et ostaks sealt ja müüks kallimalt maha. Välismaa lehekülg. Aga jah, Eestisse nad ei saada. Tore. Tegelikult sellest poleks midagi välja tulnudki. Lihtsalt tekkis mõte olla ärikas. :D
Kehaline oli lahe. Sai veits lollitatud-võrkumängitud.
Hetkel on mul igav. Msn on tühi. KUS KÕIK ON?!?! Ainult Robi on sees, hea seegi. Plaanime siin väikest filmiõhtut temaga. Toretore.
Hetkel tuleb Winampist Maarja-Liis ilusa ja Ivo Linna Kaelakeehääl, meenub lapsepõlv kui ma Ilusa suurim fänn olin :D

Juhtub, et mind kui jätad
kee sult võtan siis tuhmub selle värv

O, Marikene tuli ka msni, niitoreniitore.

Aaa, selline asi ka, et palun ärge toppige oma nina minu asjadesse. Kolmandal osapoolel pole tavaliselt mingit õigust. Kui teid huvitab miski, küsige otse minu käest, mitte ärge sosistage. Te võite olla minust küll pea 100 kilti kaugemal, aga ma saan kõik teada. Aitähh.


minu lemmik pilt.

mõtleme end surnuks

Hommikul oli jube uni. Otsustasin teha endale üle pika aja kohvi. Kohvi juues ei saanud aru, miks ma olen selle imehea joogi unarusse jätnud. Kuid üllatus-üllatus, seda niiöelda energiapommi ei tulnud. Otsustasin külastada kiirelt ekooli ning vaadata, kas füüsika kontrolltöö hinne väljas. Ja siis tuli energiapomm, kui nägin, et hindeks oli puhas viis. Kohe silmad lõid särama ja jooksuga: "emmmeeee ma sian füssa viiieee!" mul on nüüd füüsikast KÕIK puhtad viied ja veerand tuleb viis. Niitoreniitore.

Täna ma ei jõua ära mõelda. Maailm on nii suur ja see on täis paljusi asju, millest mõelda.
Olen täna mõelnud sellest, et mis saaks, kui kõik inimesed näeksid ühesugused välja? Kas siis ehk lõppeks see välimuse vaatamine ning piilutaks rohkem inimese sisse? Meenus Meeleheitel kodupernaisest koht, kus Gabrielle ütles Linettile:
"Millal sa oled läinud baari ja mehed on öelnud üksteisele: "Hei vaadake selle naise sisemist ilu?"" Niietjah. Meenusid ufod, kes minu arust näevad välja samasugused, tervitusi Mannale ufodekoha pealt :)

Teine asi millele ma rohkem mõtlesin täna, on rutiin. Ma vihkan seda. Absoluutselt iga päev on rutiine. Esmaspäevast reedeni ärkan, lähen kooli. Esmaspäev erineb, sest siis on trenn. Aga samas nii on iga esmaspäev. Iga esmaspäev on tunniplaan sama. Kõik on sama. Iga päev ma ootan reedet. Iga reede saan sõbrannadega kokku. Iga laupäev. Iga kord teeme põhiliselt samu asju. See on I G A V ! Ma tahan vaheldust, ma vajan seda. Ma tahan suve. Ma tahan see suvi teha ära võimalikult palju erinevaid asju ja ma tean, et Manna on see, kellega ma arvatavasi põhiliselt neid läbima hakkan.

Ma EI jõua enam ära mõelda...

Täna oli tegelikult veidikene uut selles hallis ja rutiinses kolmapäevas. Me käisime Kreutsu pargis jooksmas. Kehaline tegevus. Kuid nüüd muutub see taas rutiinseks ja me hakkame seda tegevust kordama iga kolmapäev. Aga lõbus oli. Täname Gerlyt. Pole probleemi kõndida pargi ringe ja laulda täiest kõrist ooperit või muud nõmedust :)

Viimane suur mõtlemine oli siis, kui koju jõudes avasin külmkapi ukse ning tegin endale võisaia. Ma mõtlesin, et kui palju me tegelikult raiskame raha lihtsalt maiustele. Asjadele mida me ei vaja. Ja kui vähe me mõtleme sellele, milline rikkus on mõnele see, kui leib on pehme ja sellel on või. Võiks iga eestlane annetada 1 krooni vaesesse Aafrikasse ja juba me saaksime kinkida lihtsalt heast tahtest ära rohkem kui miljon krooni, ilma erilise väljaminekuta. Mu mõttemaailm on täna keeruline, ma usun, et te ei pruuugi aru saada.

Päevalause Henri poolt:
"Slaiiidshõuuuu koos gõuuuugõuuuu tüdrukutega" (siis oli see naljakas :) )

AASTA LAUSE!

JA SEE TULI!
TÄNASE, SELLE NÄDALA, SELLE KUU, SELLE AASTA, SELLE ELU PARIM LAUSE
JA MUIDUGI GERLY SUUST:
Gerly says (22:41):
*hommikul lähen vetsu ja avastan, et mul on aluspüksid tagurpidi jalas, ja ega ma ümber ka ei viitsi pöörata, nii ma siis olen tagurpidi aluspüksid jalas :D

MA EI SUUDA ;ÖÖÖÖÖÖÖ :'''''''''''''''''''''''''''D
(saaksin ma väljendada blogis oma naeru, ma teeksin seda)
IRVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVV

JA VEEEL:
Gerly says (22:52):
*aa väiksena kui ma ikka päris väike olin kusesin ma mingil sünnipäeval ühe külalise kinga sisse :D nagu mingi koer

MA ARMASTAN SIND GERLY!!!!!!!!!!!!!! :''''''''''''''''''''''''D

Meeleolu

Ma tahtsin täna muuta oma blogi tausta tumedamaks. Otsisin kaua, kuni leidsin selle. See pole tumedam, see on, meeleolu tekitav, vähemalt minu puhul. Mõtleisn, et toa võiks teha hästihästi korda ja panna küünal aroomiõliga põlema, võtta endale roosa pleed ümber ja olengi samas meeleolus. Kuid mul pole jaksu sellega tegeleda.
Ma ootan nädalavahetust. Minek on Põltsamaale. Ülevabariigiline võistlus ja koolitus, kus on koolide parimad kõnede kirjutajad/lugejad. Ma ei nimetaks, ennast kooli parimaks. Ma usun, et ei pea seal ühtegi kõnet, ma lihtsalt lähen sinna, kuna seal on ka koolitus, kust ma saan juurde õppida. Meie koolist lähevad veel kaks tükki. Gümnaasiumist mõlemad. See ongi rohkem gümnaasiumile, aga õpetaja arvas, et mina olen ka selleks valmis. Ma olen õnnelik, et ta nii arvab. Ma juba tahan minna. Saan puhkust.
Ma hakkasin täna veidikene Keemiast aru saama. See on ime. Tõesti. Mul on keemias halvem seis kui venes, see on ka ime!

Everytime I try to fly I fall, without my wings I feel so small

Tänane laul on Britney Everytime. Ma ei tea miks. Lihtsalt. Rahulik ja hea. Meeleolu tekitav taas.
Ma tahaks blogile rööpjoonestust. Miks ma seda teha ei saa?

Tekkis väike mõte. Kui inimene sünnib, on tal kõik paika pandud. Tema iseloom, tema välimus. Kõik. Kuid on olemas ju hingesugulasi. The perfect one´si. Siis kas ongi nii, et on tehtud igaleinimesele ainult üks hingesugulane ja ta peab selle üles otsima ja siis ongi häpili ever after? Ja kui ta seda ei leia, siis mis siis juhtub?
Ärge palun arvake, et ma olen armunud või midagi muud sellist. Lihtslt Priidikuga rääkisime. Ta räägis Agrisest ja tolle tüdrukust, kes on teineteiseleloodud. Ma rääkisn Mannast ja Jaanist (sorri musid:D) ja siis tekkiski mõte. Niietjah. Ei tea milline see minu hingesugulane on? Anne ütleks kindlasti, et teist nii munni pole olemas. Nõustun sellega *ärge arvake nüüd, et ma teen maha ennast, nali pigem*
Täna ei saa kirjutada siia päevaütlust, sest keegi pole midagi head öelnud, veel.
Ma lõpetan, Kuulake seda Britney laulu ja olge tublid.
Looge meeleolu.

Kohinad-sahinad

Mis kuradi pärast peavad osad asjad olema nii, nagu nad on. Õnneks on olemas sõbrannad. Õnneks on olemas sõbrad. Õnneks on veel olemas ka killuke lootust.
Ma tahaks juba järgmist aastat. Aega, mil ma ealn üksinda. Oma korteris. Keset Tartut. See pole muidugi veel 100% kindel, aga lootus sureb viimasena. Kui hea võiks olla tulla koolist koju ja istuda rahulikult vaikuses. Igavusest keerata teler tööle või passida internetis. Minna õppima teleka taha ja mitte keegi ei saa sulle midagi ette heita. Teha ise, endale, õhtusöök ja seda nautida vaikuses. Kutsudes vahest ka kedagi külla ja olla lihtsalt. Niisama. Oma elul. Olen liiga iseseisev vist. Hakatust täis.
Liisu: "Aga mis siis saab kui küsitakse näiteks lisaks ajale ka seda elektronide värki?"
Gerly: "Siis loed ülesande läbi, vaatad, elektronid, võtad kahe käega peast kinni ja raputad pead" :)
Tegelikult mul on aeg magama minna. Liigne väsimus hakkab tekkima. Kevad on tulemas. Ma ei tunne seda mitte õhust ega ilmas, vaid väsimusest. Mul on millegipärat eriti varajased kevadväsimused.

Meeletu, meeletu nädal.

Kui nüüd elada nii edasi, nagu oli möödunud nädal, siis elu on ikka tõesti kirju!
Esmaspäev:
Tanel füüsika tunnis: "Aga mul on noku!"
Trenn, Põlva treeneriga, super. Loootuuus!!!!!!!
Teisipäev:
Mannaga käisime järvel uisutamas, avastasin, et mulle meeldib uisutada ja ma polegi kõige kobam. Nüüd tuleb ise ka uisud osta endale.
Kolmapäev:
Liisiga otsustasime minna Kütikale. Oeh, jäime teel mendile vahele. Polnud helkurit. Igatahes, mendid olid lahedad, tegid hoiatuse, ütlesid mulle, et minule annaksid nad põhikooli lõputunnistuse ära, kuna ma olen osav kirjutaja. Aitähh :). Hiljem viisid meid Kütikale ära ka, vot sulle nalja :) Kütikal aga oli minu arust lahe. Liisile ei meeldinud üldse. Ühe korra sõitis alla ja kõik. Oh teda. Hans, Sanel ja Semu olid ka seal, kujutage ise ette, mis toimus. Kuskil oli kunagi öeldud, et armastusest vihkamiseni on üks pisike samm. No see samm on astutud. Tore. :)
Reede:
Koolitants. Kellukene esines! Oehhh!!!!!!!!
Laupäev:
NII TAVAIKS
Hommikul poodi, tort kaasa ja trenni. Sõitsin Paloomaga, kes ei kuula eriti sõna. Lõpus alles hakkas kuulama. Oskan teha traavi nii, et käed on lahti. Oskan teha traavi nii, et samal ajal ise juhin. Olen jube uhke!
Siis kodu, pessu ja Tartu. Atlantis. Oeeeehh, tuus oli. Valiti neli parimat tantsutüdrukut, mina sain ka, kuigi isegi ei üritanud selleks midagi, aga noh, õnnelik. Halley tiimi asjad rääkisime ka Triinuga ära. Tuus sitaks. Tuleb kunagi Määdis pidu meil. Sitaks lahe! :D
Siis peale atti asjad selga ja Tartust 20 kilti välja mignisse kohta. Jube tuus oli. Õhtul helistas Truupõld ja ma ei tea mis imemooodi aga nad tulid ka Tiiduga sinna ja siis läksime me kolmekesi Tiidu poole. Hommikul kell seitse mõtleisn, et tglt on jube igav. Saatsin Tartu Tanelile sõnumi,et mis ta teeb jne, ta kutsus enda juurde ja lubas helistada, kui minema hakkab. Aga ma sain Tiidu nõusse, et ta mind tagasi sinna Tartust 20 kilti välja viiks. Ja nii läkski siis. Jõudsin tagasi. Rahvas magas. Ajasin ülesse. Vaatasin ringi. Mõni sepp otsustas minna magama kuskile lava peale. Midaiganes.
Hommikul olid haiged naljad.
Keio:"oota te olete võrust, te võru keelt ka oskate?"
Mina:"Mi iks oskamõ"
K:"Ma oskan ka, oota ma ütlen kohe ühe lause."
Keegi: "Ütle midagi hästi armsat!"
Keio mõtleb veidi ja lausub: "Mina olen poiss..."
:'D:'D:'D:'D:'D:'D:'D
Siis osad sõid viinereid ja siis Keio: "Minule viinerid ei maitse, mulle meeldivad eeeee pontsikud!" paus "Seal on augud sees ja"
Kõik mõtlevad vasakule ja keegi tark: "No ja mis sa teed nendega siis?"
Keio: "Heh, hammustan!" ise jube õnnelik. "Üks pood on eluhea, seal on hästi palju pontsikuid, igasuguste asjadega. Kreemide ja maasikašokolaadiga" jääb mõttesse "kas maasikašokolaad on üldse olemas v?"
Siis veeel, Keio: "Ükskord pesin kodus pesu." paus "Vanaema oli vee kinni keeranud ja siis nagu vett ei tulnud vaid riided ns keerlesid seal masinas. Hiljem olid nad Lumi-orantsid..." :D:D
Keio uhkelt: "Mul on ka venna. Noorem!"
Mina: "Ohh tuuus, kui vana?"
Keio: "ee, 42"
Keio ütles veel nalju muidugi ja ka teised, aga tema oli parim! Sitaks lahedad tüübid olid seal üldse. Peab hakkama sebima msne jnejnejne :D
TUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUS

Leidsin siiski, et kodu on kõige parem. Siin on oma duššinurk oma heade sampoonide ja palsamite ja duššigeelidega. Siin on oma hambahari ja hambapasta. Siin on oma soesoesoe tuba pehme voodi ja oma patjade ning tekiga. Siin on oma kodu lõhn. Siin on oma toa hämarus. Siin on rahu. Siin on vaikus. Siin on parim.
There´s no place like home!

19:52) Mari: sul on jube romantiline elu

össäpässasusssadgä

Hansu pool möödus nv, reede suht lambist, laupäev lahedamalt. Hans tegi nalja. Nii:
Seim: "edasi võtan riideid seljast juba raha eest"
mina vaikselt "kes selle eest küll maksaks?"
samalajal ütles ka hans midagi
matu:"irv see oli hästi praegu" (vihjates mulle)
JA HANS LÄKS ELU RÕÕMSAKS KUNA ARVAS, ET MATU TALLE ÜTLES :'''DDD
Surmmmm :D:D:D
Täna olen lugenud palju Kõrboja Peremeest. Matu rääkis sellest ja siis hakkas mind huvitama, aga ma usun, et Matu mõtles jutu välja, ei usu eriti, et Villu tule ääres mässama hakkab ja tapma ja vangi jälle läheb kuid ma tahan tõestust. :)
Jaanikene käis muideks laupäeval Võrus. See oli tõesti tore. Oeh ta on nii arams, saate aru, TA JOONISTAS MINUST PILDI! LIHTSALT, LAMBIST, KOHATULT JA TA TEGI SEDA! Ta võiks netti tulla ja saata selle mulle :)
Laupäeval trennis kukkusin Kipperi seljast maha. Sepp mõtles, et võiks veidi lambist galoppi teha ja niii see juhtuski. Selg on veidi valus aga kael on ikka täiega. :)
Ma leidsin Tederi fotki albumist superilusa pildi, millest olen ülimega vaimususes. ja nüüdsest olen muideks truu fänn :)

"te võite teda surnuks keppida!"

Vrapsti :)
Meil käisid koolis täna sitaks lahedad tüübid teatrit tegemas. Näitegrupp "Naeratus" ja tegid meile Kalevipoega, ainult tänapäevases versioonis. Seal oli üks hullult lahe siiiiiil, nagu sitaks tuus ja hiljem mängis ta ka vanapagana mingit valvurit, no ikka nii krambis, et vähe.
Henri suutis ka täiesti naerma ajada, mind ja Triinu vähenmalt. Olime siis all ja panime jopesi selga, kõik hakkasid garderoobist välja minema ja Sandra küsis välja minnes :"miks tal seal perse peal auk oli?" (näidendis ühel tegelasel) ja siis Henri pigem nagu omaette pomisedes ja samal hetkel välja astudes: "ta tahtis näidata, et te võite teda keppida surnuks" ja siis meie Triinuga surime, keegi teine seda ei kuulnud, aga sõna kõige otsesemas mõttes ma naersin nagu ma pole enam ammu naernud, niiet hing kinni ja pisarad voolavad. Sitaks tuus ja vaimustuses olen. Henstüü :)
Ja peale kooli Gerly poole minnes, jälle, kuid seekord ka Siret ja Liisi (liisi küll ei tulnud Gerly poole, aga ta tuli meiega koos, läksk koju). Kukkus ja nii, et tõmbas Gerly ka pikali. Naljakas jällegi.
Kolmapäeval käis meil trennis Põlva treener ja rääkis huvitavat juttu ja igatahes ma olen taas vaimustuses ja me hakkame nüüd seal trennis mängima ja võistlused ja mis ta ka ära ei rääkinud. Plaan on kunagi Eesti meistrikatele minna, kõva või mis? :D
aga ma nüüd lähen, on reedekene ja see tähendab seda, et peab uurima hakkama, mida rahvas teha tahab,
Tsaupläu,

sunni mind :)

Heehee,
tänasepäeva parim lause, ei olnudki Gerly suust, vaid hoopis Verku suutis seda teha:
Tsiteerin:
matemaatika tund. Liisu: "Verku anna kustukat"
Verku: "Sunni mind!"
:)
Peale kooli läksin Gerly poole "Rahvuslik Aare" vaatama, ja ta suutis seal nalja teha:
"Elu hea suvel, mõtle tuled koju ja ei pea, lambist tuli nööp ära" (tal tuli lambist mantli külest nööp ära). edasi juhtus nii,et me naersime ja Gerly:"Ära ütle, et sa..." ja mina jätkasin: "panen selle blogisse!" :)
Igatahes, nalja sai.
Geograafia, L, L-M, R, M = (L) 4EVER! :):)
tsauka :)

Sunshine, Sunshine Reggae Don't worry, don't hurry, take it easy...

Oeh kui ilus täna väljas oli. Kooli ei läinud. Ärkasin hommikul, kuna päikene paistis aknast sisse. Kõik oli justkui suvel, aga aknast tuli külma. Seega olin ma kaval, ja panin teki vastu radikat (ma magan radika ääres, et talvel oleks soe) ja ootasin paar sekundit, kuni tekk tõmbus soojaks ning pistsin selle vastu põske ja nii tekkiski tunne, kus päike paistab näkku ning on soe, kuigi see oli vaid tehissoojus.
Täna lihtsalt vaatasin tükk aega aknast välja. Nii super ilm. Ma nii ootan suve!

nagu nägite pidin ma lihtsalt tegema selle päikesekäes pilte,


Max, ^-^ says (21:25):
*lambist koolis ei käi, kodus teeb aint reidikaid ja orksikadi? :D:D:D:

:D:D
Regiteerusin ka Kivilinna katsetele ära, Kreutsuga oli juba ammu see tehtud ning leidsin veel ühe huvitava kooli, kuhu ma nüüd kõige rohekm tahaks minna - Tartu Descartes'i Lütseum .
Looodame parimat,
Mu Mersakallis on ka tagasi ja ma olen superõnnelik,
Ja olen superkade, et ta seda autot puutus...

AAA MU BLOGII
ÄÄÄ EDWARD
ÄÄÄÄ TWILIGHT
ÄÄÄ ÄÄ ÄÄÄÄ
jessjessjess

Noorkuu

Mu pea valutab. Lugemisest. Ma mõtlesin, et ei loe nädal noorkuud üldse praegu, sest pean läbi lugema 80 leheküljelise Kõrboja Peremehe, mis on igav. No olen lugenud kaks peatükki nädala ajaga, st. 18 lehekülge nädalaga, st 2,6 lehte päevas. Hommikul ärkasin ja mõtlesin, et ma tahan noorkuud lugeda, ükskõik mis saab. Mõtlesin, et üks peatükk ei teeks ju paha, midagi head lugeda vahelduseks. No ja niii see siis läkski, just lõpetasin lugemise, peaaegu 150 lehekülge jutti ja mu pea valutab tänu sellele. Aga ma ei kahetse, ma armastan seda raamatut. Viskasin Kõrboja Peremehe kuskile sahtli nurka ja nüüd naudin oma noorkuud. Lihtsalt uskumatu, kui erinevad võivad raamatud olla. Kõrboja Perems, A.H. Tammsaarelt, mis on üheksanda klassi kohustuslikus kirjanduses, on raamat, mille lugemiseks tuleb ennast sundida ja mida suudad maksimum kolm lehekülge lugeda, ilma, et magama jääks. Ja siis üks teine raamat, mis pole koolile vajalik, mis on nende arust tühine, mis on neli korda paksem kui kohustuslikus kirjanduses olev raamat, paneb õpilasi hoopis suurema himuga lugema ning seda nautima. Tekib küsimus, et miks see nii on? Jällegi on kool võtnud omaks selle, et sunnib õpilastel teha seda, mida nad ei taha, kuigi võiksid samas valdkonnast teha hoopis seda, mida nad naudivad. Segane tekst, ma saan aru. Aga lihtsalt ma jäin selle peale väga mõtlema. Oeh, lihtsalt jube. Ma lähen nüüd ja jätkan oma lugemist. Ja ehk kunagi jõuan ka Tammsaare teose juurde... Suure sundimise teel.
Edward on tagasi, kõik on korras, ta ei jõudnud ennast ära tappa. Bella päästis ta. Kõik on super.