"te võite teda surnuks keppida!"

Vrapsti :)
Meil käisid koolis täna sitaks lahedad tüübid teatrit tegemas. Näitegrupp "Naeratus" ja tegid meile Kalevipoega, ainult tänapäevases versioonis. Seal oli üks hullult lahe siiiiiil, nagu sitaks tuus ja hiljem mängis ta ka vanapagana mingit valvurit, no ikka nii krambis, et vähe.
Henri suutis ka täiesti naerma ajada, mind ja Triinu vähenmalt. Olime siis all ja panime jopesi selga, kõik hakkasid garderoobist välja minema ja Sandra küsis välja minnes :"miks tal seal perse peal auk oli?" (näidendis ühel tegelasel) ja siis Henri pigem nagu omaette pomisedes ja samal hetkel välja astudes: "ta tahtis näidata, et te võite teda keppida surnuks" ja siis meie Triinuga surime, keegi teine seda ei kuulnud, aga sõna kõige otsesemas mõttes ma naersin nagu ma pole enam ammu naernud, niiet hing kinni ja pisarad voolavad. Sitaks tuus ja vaimustuses olen. Henstüü :)
Ja peale kooli Gerly poole minnes, jälle, kuid seekord ka Siret ja Liisi (liisi küll ei tulnud Gerly poole, aga ta tuli meiega koos, läksk koju). Kukkus ja nii, et tõmbas Gerly ka pikali. Naljakas jällegi.
Kolmapäeval käis meil trennis Põlva treener ja rääkis huvitavat juttu ja igatahes ma olen taas vaimustuses ja me hakkame nüüd seal trennis mängima ja võistlused ja mis ta ka ära ei rääkinud. Plaan on kunagi Eesti meistrikatele minna, kõva või mis? :D
aga ma nüüd lähen, on reedekene ja see tähendab seda, et peab uurima hakkama, mida rahvas teha tahab,
Tsaupläu,