mõtleme end surnuks

Hommikul oli jube uni. Otsustasin teha endale üle pika aja kohvi. Kohvi juues ei saanud aru, miks ma olen selle imehea joogi unarusse jätnud. Kuid üllatus-üllatus, seda niiöelda energiapommi ei tulnud. Otsustasin külastada kiirelt ekooli ning vaadata, kas füüsika kontrolltöö hinne väljas. Ja siis tuli energiapomm, kui nägin, et hindeks oli puhas viis. Kohe silmad lõid särama ja jooksuga: "emmmeeee ma sian füssa viiieee!" mul on nüüd füüsikast KÕIK puhtad viied ja veerand tuleb viis. Niitoreniitore.

Täna ma ei jõua ära mõelda. Maailm on nii suur ja see on täis paljusi asju, millest mõelda.
Olen täna mõelnud sellest, et mis saaks, kui kõik inimesed näeksid ühesugused välja? Kas siis ehk lõppeks see välimuse vaatamine ning piilutaks rohkem inimese sisse? Meenus Meeleheitel kodupernaisest koht, kus Gabrielle ütles Linettile:
"Millal sa oled läinud baari ja mehed on öelnud üksteisele: "Hei vaadake selle naise sisemist ilu?"" Niietjah. Meenusid ufod, kes minu arust näevad välja samasugused, tervitusi Mannale ufodekoha pealt :)

Teine asi millele ma rohkem mõtlesin täna, on rutiin. Ma vihkan seda. Absoluutselt iga päev on rutiine. Esmaspäevast reedeni ärkan, lähen kooli. Esmaspäev erineb, sest siis on trenn. Aga samas nii on iga esmaspäev. Iga esmaspäev on tunniplaan sama. Kõik on sama. Iga päev ma ootan reedet. Iga reede saan sõbrannadega kokku. Iga laupäev. Iga kord teeme põhiliselt samu asju. See on I G A V ! Ma tahan vaheldust, ma vajan seda. Ma tahan suve. Ma tahan see suvi teha ära võimalikult palju erinevaid asju ja ma tean, et Manna on see, kellega ma arvatavasi põhiliselt neid läbima hakkan.

Ma EI jõua enam ära mõelda...

Täna oli tegelikult veidikene uut selles hallis ja rutiinses kolmapäevas. Me käisime Kreutsu pargis jooksmas. Kehaline tegevus. Kuid nüüd muutub see taas rutiinseks ja me hakkame seda tegevust kordama iga kolmapäev. Aga lõbus oli. Täname Gerlyt. Pole probleemi kõndida pargi ringe ja laulda täiest kõrist ooperit või muud nõmedust :)

Viimane suur mõtlemine oli siis, kui koju jõudes avasin külmkapi ukse ning tegin endale võisaia. Ma mõtlesin, et kui palju me tegelikult raiskame raha lihtsalt maiustele. Asjadele mida me ei vaja. Ja kui vähe me mõtleme sellele, milline rikkus on mõnele see, kui leib on pehme ja sellel on või. Võiks iga eestlane annetada 1 krooni vaesesse Aafrikasse ja juba me saaksime kinkida lihtsalt heast tahtest ära rohkem kui miljon krooni, ilma erilise väljaminekuta. Mu mõttemaailm on täna keeruline, ma usun, et te ei pruuugi aru saada.

Päevalause Henri poolt:
"Slaiiidshõuuuu koos gõuuuugõuuuu tüdrukutega" (siis oli see naljakas :) )