Jalkaaaa

Tänane hommik algas sellega, et emme läks tööle ning jäin kelluga koju. Istusin siis arvutis, pleed ainult ümber, helises alt telefon. Manna ja Jaan. Tulid siis ülesse. Ma läksin neile pleedi peal trepikotta vastu (öelge palun, kuna ma ei lähe sinna vastu). Igatahes läksime me varsti siis välja ja käisime Tamula jääl


kagus ja mõisaaidas. See on lihtsalt kohutav kui armsad need kaks on. Lemmik paar.

Siis läksin mina Mersa poole, kust Mersa issi viis meid Rõugesse, kus siis mina, Mersa, Krissu (vist) ja Sandra mängisime veits jalkat. Umbes kümme minutit mängu, kaks kahele ja siis hakkasime niisama palle taguma. Trikke tegema, edasi tagasi jooksma ja nii edasi. Rõuge koolis on tõesti suuuuuuur saal. Seal mängiks igapäev.
pilte :

I can see that ther´s just rain now

Jõulud on läbi. Sain igast pudipadi. Vajalike asju ka ikka. Tore oli. Tõsiselt kohe. Õigel päeval käisime siis surnuaias. Ja hiljem viisime vennnaga vanaema koju ära. Polnudki seal käinud peale Tema surma. Vanaema ütleb siis, et viiks Tema hauale ka küünla. Mina hakkasin maja taha minema, sest tavaliselt maetakse kõik loomad sinna, aga siis ütles ta mulle, et Tema on maja ees. Akna all. Vaatasin. Meenus see, kuidas ta alati seal oli lamanud ja maja valvanud. Hakkas tõesti väga kurb. See oli ideaalne koht talle. Mul hakkas kurb. Ta oli tegelikult mu parim sõber. Öledakse ikka ju, et inimese parim sõber on koer. Seda ta oligi. Juba väiksene. Oh jumal, ma olin paari aastane kui ta tuli. Ma olen takka üleskasvanud. Nii imelik on mõleda, et teda enam pole. Lihtsalt pole ja kõik. Ma rääkisin talle väiksest peale asju, mida teistele ei rääkinud. Ma põgenesin koos temaga onu Kamme eest. Ma käisin temaga metsas. Ma käisin temaga isegi Vaarikamaal (see oli minu väljamõeldud maa, kui ma väike olin, ma olin selle maa kuningas). Minu üks suurimad soove oli, et ma saaksin temast kiiremini mäest üles joosta. Igakord ma proovsin seda. Kuid hakkama ei saanud. Aastaid hiljem, kui ma kasvasin ja tema jäi vanaks, sain ma sellega esimene kord elus hakkama. Siis sain aru, et asi on selles, et ta ei jõua enam. Nii ma teesklesingi igakord, et tema saab minust ennem sinna. Et tal oleks hea meel. :(


Peale oma parima sõbra olen ma ilma jäänud veel kahest heas sõbrannast. Kas nüüd just ilmajäänud, vaid lihtsalt. Ma ei saa aru mis toimub.

Mersa, Manna ja Anne on veel need, kes on endised. Manna on lausa eriti kalliks saanud.

Muinasjutu põrgulik pool. III

Hommikul msn-i minnes avastasin ma, et Mairo ja Mix on mind enda msni listi lisanud. Mix oli ka msnis ning hakkas kohe minuga rääkima.
| Mix | says: ,,Tsau Mann! :)
Mannn says: Tsau Mix :D
| Mix | says: No aga mis teed?
Mannn says: Oeh, just ärkasin. Suht igav, sitt ilm ka, randa ei saa minna. Ise?
| Mix | says: suht sama, ei noh, randa mineku plaani mul ei ole olnudki :D, aga mis täna teed?
Mannn says: Kuule, ei tea, suht tühja vist, või vaatab, mis toimub ;) ise?
| Mix | says: Aga mai tea, läheks linna? Sama rahvas, mis arvad?
Mannn says: No kuule okei, aga kuna?
| Mix | says: no aga teeme nii, et ma üritan Mairot kätte saada, sa helista enda tšikkidele, ja siis ma helistan sulle mingi poole tunni pärast, sobib?
Mannn says: Hm, okei. Aga sul mu number on?
| Mix | says: jaa, reidist võtsin. Ma nüüd minema. Tsau!
Mannn says: Tsau!
Niisiis ma helistasingi Kaisale, Lindale ning Maarjale. Maarja ütles, et peab Pärnusse, vanaema juurde minema, ning ei saa kahjuks tulla, aga käskis minul igatahes minna ja siis hiljem talle kõigest rääkida. Kaisa ja Linda olid aga kohe nõus tulema ning me leppisime kokku, et saame tunni pärast kesklinna pargis kokku. Ja siis heliseski minu telefon, see oli võõras number, võtsin vastu ning see oligi Mix, kes lubas tulla ka siis parki. Panin riidesse, kammisin juuksed, võtsin oma käekoti, milles mul küll midagi erilist sees polnud, kuid ma olin harjunud seda alati igaks juhuks kaasas kandma. Enne välisuksest välja astumist vaatasin veel korra peeglisse, sättisin tukka ja olingi valmis minema. Sinna jõudes oli Linda juba seal, Kaisa tuli umbes minut peale mind ning Mix saabus koos Mairoga viie minutilise hilinemisega. Me läksime kõik Mairo poole. Istusime ja vaatasime telekat, mingil hetkel aga tõi Mairo kaardid, ning me hakkasime mängima. Nalja sai nabani ning ma tundsin, et see ongi just see seltskond, kellega ma tahan hakata koos väljas käima, pidudel olla jne. Kella kuue ajal otsustasime koju minna, sest uni oli peale tulnud, olin ju eelmine öö vähe maganud.
Terve kodutee ma mõtlesin Mixist, ma ei tea, miski tema juures oli see, mis mind pani temast mõtlema. See oli tema õrn šokolaadipäevitus, mõnus sõbralikus, hea huumorimeel ja see, kuidas ta minuga oli, kuidas me koos naersime ja lolli juttu ajasime ning lihtsalt hullu panime.

See oligi see päev, mil ta mulle meeldima hakkas, see põrgulik päev, mis tollal tundus nii imeline, kuid praegu oleks mu suurim soov see, et seda päeva poleks kunagi olnud! Ei, tegelikult ma ei soovi seda. See, et ta mulle meeldib on parim mis minuga juhtunud on. Tema on parim asi minu elus. Lihtsalt, ma soovin, et kõik oleks läinud teistmoodi. Kasvõi natukenegi. Aga jah.

hulluke

Nii, HÄID JÕULE kõigepealt,
aga teeme nii, et ma räägin jõuludest õhtu poole, sest ma täna veel (kella järgi) on sugulastega pidu ;)

Räägime muust nädalast
:
ESMASPÄEV
Terve päeva kodus magasin siis. Okei. Hiljem seebitas Mersa mind välja. Andri pool. Törley. Edasi läks nii, et väga hull. Ma ei ole normaalne lihtsalt. Mul natuke joobes peaga mingi mõte tekib, kohe peab teostama. Pole probleemiks siis üksida ka Tartu minna. Nojah. Mõeldud, tehtud, tagasi koju. Tore, võimis? Tegelikult ei tea. Ei mäleta. Aga jah. On mida meenutada. :)

TEISIPÄEV
Ma olin kodus. Vist. Oeh. Aaa, sain UUED JALKARIIIDED. Jessjeesss.

Nüüd olen viimased päevad jalkatrikke harjutanud. Suht hästi tuleb mõni välja juba. Õnnelik selle üle. Vägagi. Täna juhtus õnnetus ka. Mõtlesin, et harjutan veits jalaga õhust löömist ja peaga löömist. No mõte oli selline, et viksan palli kõvasti vastu seina, siis kõigepealt jalaga õhust tagasi vastu seina ja siis peaga. No super. Kuid jalaga lõin liiga madalale ja sain palliga vastu huult. Nüüd huul seest katki veidi. Verine :S. Aga pole hullu, juhtub :).


Palun kallid. Ma tean, et ma pole võib-olla viimasel ajal teiga väljas käinud, teiga suhelnud, teile helistanud ja mida iganes. Ärge süüdistage selles mitte kedagi muud peale minu. Ma olen ise teid unarusse jätnud. Mul on kahju. Te olete mulle endiselt kõige kallimad. Meie kolmteist+mõned kiisud veel. (JAH KA SINA! :S )

Ma armastan andekaid inimesi. Ükskõik, mis anne teil on, ma armastan teid :).

Eile sai räägitud veits Martin Tederiga videode/filmide/jms tegemisest. Täna ütlesin vennale, et tahan programmi. Tema vastas, et oppa Liisu sul on Picasa 3 ja sellega saab ka, ma olin üliõnnelik. No väntasin ka midagi kokku. Ei tea, ise olen rahul :)

ballllllll

Nii. Ballil käidud. Oehh. Ma ei oska seda sõnadesse panna. SUPERÜLIMEGASDSAJGÖLDSGÖLDSAJGLÖSDAJGÖLASDJGÖLSDAJLÖADGÖDSAJASDÖGDSLGJLÖJGDSA LAHE OLI!
Ausalt, Ma tahaks, et see alles tuleks veel. Et kõik korduks taas.
Jaan ja Mari. FAKK KUI ARMSAD. Deeem :D:D:D:D:D:D:D:D:D:D
Mis veel, üldse, nii lahe oli, äsöäsäösäsöäsöäsöäsöäsöäsösäösäösäöäsöäs.
Ma eksisin majas ära :D Ok, joke :D
CALLLA ON PÄÄSTEINGEL!!!!!!!!! Ma ei tea mida me oleks temata teinud:D:D:D:D::D

DSGKSDAGKSDÖLAGKASÖLDKGASÖLDGSADLKSÖDGK

Kui te tahate ballist täpsemalt kuulda, ja sellised ÄDSÖÄASDÖÄDSÖFÄASDÖF asju ka, siis küsige mult isiklikult. Ei hakka siin kuulutama,
tsaukike,


Muinasjutu põrgulik pool. II

Ma mäletan, et oli juulikuu algus, reedene päev. Ilm oli tolle aasta suve kohta suhteliselt jahe. Päike küll paistis, aga oli tugev külm tuul. Seega ma ei saanudki randa minna. Me läksime lihtsalt parki istuma. Mina ja Maarja. Minu tolleaegne lahutamatu sõbranna. Minu teine pool. Minu kõige kallim.
Maarjal olid lühikesed tumepruunid ning õhukesed juuksed, tukka kandis ta alati klambriga kinni. Tal olid rohekashallid silmad ja helepruun nahk. Ta oli tõesti ilus tüdruk. Niisiis, istusime me pargis ja jälgisime rahvast, kes meist mööda liikus. Vahepeal tuli ka mõni tuttav, kellega siis paar sõna rääkisime, kuid kes alati oma teed edasi läksid. Järsku nägin Kaisat ja Lindat mingite võõraste poistega. Maarja teadis noid poisse, sest ta käis nendega samas koolis.
„Tsau Maarja ja Tsau Mann!“ hõikasid Kaisa ja Linda. Kaisa õlgadeni ulatuvad juuksed olid punutud kahte patsi ja tema ära põlenud näol asetsesid suured päikeseprillid. Linda oli aga lahtiste juustega, mis olid kõvast ära sirgendatud. Ka tema tumedaks päevitunud näol olid suured päikeseprillid. Neid poisse olin ma varem näinud. Ühega neist isegi rääkinud veidike. Aga ma ei teadnud muud nendest, kui seda, et nad käivadki põhiliselt Linda, Kaisa ja nende pundiga pidudel.
„Oii, tsau Kaisa, tsau Linda“ ütlesin tüdrukutele ja kallistasin neid.
„Kuhu te lähte?“ küsis Linda.
„Aga oeh, igav on, tahtsime randa minna, aga nõme tuul, nüüd lihtsalt istume pargis ja jälgime rahvast. Mis ise teete?“
„Me siin kõnnime praegu Mairo juurde ja siis lähme pinnale. Te ei tahaks tulla? Ma polegi nagu teiega koos pidu teinud“
„Ma ei tea, mis sa arvad Mann?“
„No aga meil ei ole ju midagi paremat teha, niiet, lähme?“
„Okei!“
„Ohh, väga hea. Aga liigume siis Mairo juurde, ta võtab oma raha ja siis lähme edasi ühele pinnale. Too on seal järve ääres. Mingi maja. Ma täpselt ei teagi. Esimest korda lähme sinna. Kinnu ja nood on juba seal. Too ongi mingi Kinnu sõbra pind vms, igatahes käskis ta rahvast ka tuua juurde.“
Niisiis me läksimegi Mairo juurde. Mairo elas sealsamas viiekordses majas. Mairol olid lühikesed helepruunid juuksed ja rohekad silmad. Ta ei olnud nüüd mingi eriline päevitaja vist, sest ta nahk oli suhteliselt hele. Ometigi oli ta hästi armas ja sõbralik, hakkas kohe meiega rääkima, või noh minuga. See teine poiss aga, Mix oli ta nimi. Tema oli selline vaiksem ja tagasihoidlikum kui Mairo, aga ometigi väga sõbralik poiss. Tal olid lühikesed tumepruunid juuksed, umbes samapikad, kui Mairolgi, aga erinevalt Mairost oli Mixsi nahk hästi tõmmu. Selline parajalt mõnus šokolaadipoiss.
Niisiis me käisimegi ära Mairo juures ja läksimegi Kinnu juurde. Kinnut teadsin ma juba ammu. Ta oli selline pisikene poiss, kuid ta oli hästi sõbralik ja üliarmas. Talle küll meeldis juua ja tegeleda kahtlaste asjadega, kuid ta armastas tegeleda ka spordiga. Kui Kinnu nägi, et mina ja Maarja oleme seal muutus ta väga õnnelikuks ning lasi meid kohe sisse. Rahvast seal eriti ei olnudki. Mina, Maarja, Kaisa, Linda, Mairo, Mix, Kinnu, Lemps ja Kaups. Istusime seal ja võtsime mõned ginnid, mis olid Kinnu ostetud. Ta ütles, et on rahaboss ja teeb välja. Arvata on, et eks ta need joogid varastas kuskilt poest, või varastas siis hoopis raha, mille eest joogid osta lasi, igatahes oli just selline mitteausteguviis Kinnule kohane.
Midagi eriti tookord ei olnud. Ma ei suhelnud ka eriti kellegagi, sest mulle ei meeldi suhelda võõrastega. Aga nalja sai palju. Mairo ajas seal lolli juttu, mille peale olid absoluutselt kõik kõveras.
Kella kaheteist ajal, kui rahvas oli ära joonud juba palju ginne ja ka mõned õlled, hakkasime me koju minema. Kõik, peale Lembi, Kinnu ja Kaupsi, kes jäid sinna ööd.
Kodus tuli mul peale suur uni ja nii ma läksingi voodisse ja vajusin sügavasse unne.

ei viitsi.

Ballile minek siis

Nonii, ma istun siin, tulikuumad rullid mis kõrvetavad mu peanahka peas ja ootan emmet, kes läks poodi, tagasi sest ta toob mulle sukapüksid (palume jumalat, et normaalsed). Mul on ka kingad olemas, kuid ma leidsin ühed valged ka. Ma ei tea kummad ma panen. Kõik oleneb sukapükstest. Mul on sügavalt kahju, et see pole maskiball. Mul on ju nii ilus mask! Masendus. Pragu hakkasin mõtlema ja leidsin, et buss läheb ju juba natuke rohkem kui KAHE TUNNI PÄRAST! Dear god. Aga ma olen valmis. I hope. Tegelikult, mu kleit on alles kuivamas. Aga ta saab kuivaks. Peab saama... Mul on millegi pärast tunne, et täna tuleb suur pettumus. Ma ei tea miks, aga lihtsalt on. Samas, ma näen oma musisid ja see ongi kõigekõigekõige tähtsam ju!
Vennal tulevad varsti sugulased. Sepp sai eile 21. Õhtul tulevad tal sõbrad ka. Emme ja Kellu lähevad Kaido poole. Ma ei kujuta ette, mis siin saama hakkab. TAIPOHH, kui keegi peaks mu toas ma ei tea mida korraldama.

Minu jutt, hmm. Soove mulle msni tuli. Palun siis. Olge lahked.



Muinasjutu põrgulik pool. I


Täna lasin jälle koolist ülejala. Seda taaskord sellepärast, et nad lihtsalt ei mõista mind. Kuidas nad aru ei saa, et osad inimesed julgevad erineda teistest? Kuidas nad ei mõista, mis minuga juhtunud on? Miks nad seda ei jaga? Ma ei saa selles kõigest aru. Kuidas me kõik varem läbi saime? Me kõik olime varem parimad sõbrannad, rääkisime üksteisele oma saladusi, käisime kõik koos kinos, varem oli kõik teistmoodi! Jah, just varem. Siis, kui kõik oli parem. Siis kui ma veel sain hommikul tõusta naeratusega ja kanda seda endaga kaasas terve päeva, kuni saabusid hilised õhtutunnid ja isegi magama vajudes ja magades püsis see mul suul. Siis kui ei olnud minu jaoks siin maailmas olemas õudusunenägusid, olid ainult rõõm ja unistused. Praeguseks on kõik kadunud. Isegi unistused. No, vahest ma mõtlen ikka midagi, aga ma ei saa neid mõtteid võtta kui unistustena. Seda sellepärast, et unistades on tavaliselt inimesed rõõmsad, aga mina seda ei ole. Kuigi tahaks, aga ma ei oska olla rõõmus. Ma ei oska enam midagi. See kõik algas umbes aasta tagasi. Suvel. Suve alguses lausa. Jah, tol ajal olin ma ilus ja rõõmus. Mul olid imelised pikad helepruunid juuksed, hästi-hästi pikad. Ma olin neid kasvatanud väiksest peale. Nad olid mõnusalt kohevad ja õrnalt laines. Laupa varjas paks, hele tukk ja lauba all olid kaks meresinist silma. Minu nahk oli mõnusalt päevitunud. Selline šokolaadipruun. Ma kandsin alati heledaid riideid, sest arvasin, et need toovad mu päevituse veel eriti esile, ja seda nad tegidki. Praeguseks on kogu sellest ilust jäänud järgi vähe. Õigemini ainult üksasi. Silmad, need on mul veel samad, kuigi ma olen nad ära rikkunud sellega, et värvin igal hommikul nad üle tumemusta silmapliiatsi, musta lauvärvi ja musta ripsmetuššiga. Pikkadest helepruunidest juustest on saanud must poisipea ja lühikesest tukast ninani ulatuv pooltukk. Šokolaadikarva naha asemel on lumivalge nahk ja ma ei hooli enam sellest, et heledad riided jätavad tõmmuma mulje. Praeguseks katab mu nahka ainult mustvärvus. Ainult mustavärvi riided. Ja pikad. Mantlid, suured seelikud jms. Leinariided. Ma leinan. Te ütlete nüüd, et ma olen emo. Kuid mis on emo? Mina igatahes migni emo pole. Sest emo on keegi. Mina pole enam keegi. Ma lihtsalt olen üks tühi kogu. Välimuselt hirmuäratav, sisemuselt tühine. Aga jah. Varem olin ma hoopis midagi muud. Seda siis suvel. Siis algaski kõik see, mis oleks pidanud ära jääma. Seda siis, kui algas minu õudusunenägu, mis painab mind siiani, iga päev, iga tund, iga sekund...

It´s my life... ???

Täna algas vaheaeg. Täna on reede. Täna on vaheaeg. Täna pole enam kooli. Nii kestab see tervelt kaks nädalat. Kaks nädalat puhkus. Selle sisse jääb ka aastavahetus. Pole võikalik. Pool aastat on koolist läinud. Pool veel. Ootame. Suve. Väga. Homme on ball. Ootame ka seda. Väga. Kuid mitte sellest ma ei tahtnud teile täna rääkida. Ma ei oskagi alustada. Tegelikult. Te kõik teate, et ma tahan vägaväga näitlejaks saada. Kuid mulle on miljoneid kordi öeldud, et ka tagavaraplaan vms peab olemas olema. Ma olen sellele mõelnud palju. Kuid ma pole leidnud midagi, mis mind sama õnnelikuks teeks ning midagi, mida ma naudiks. Kuid nüüd ma mõtlen, siis üks minu tore klassivenna tegelikult pani mulle selle vastuse pähe. Nimelt ükspäev rääkisime me oma kõnedest ja ta küsis minult, et kas ma hakkan kirjanikuks. Ma hakkasin naerma, et ei, minust saab näitleja. Aga mida rohkem ma sellele sõnale, kirjanik, mõtlen, seda rohkem see mulle meeldima hakkab. Kuid kuidas olla kindel, kas mina just sobin kirjanikuks? Ma mõtlesin ka selle välja. Vaatame nüüd mu pealkirja. It´s my life... Tuleb tuttav? Ehk mäletate? Eii? Vihje, Mannu, Mix. Nüüd kõik, kes minu jutte lugenud on, peaksid küll aru saama, millest jutt käib. Jah, see on minu kolmas lugu ja lugu, mis kõige rohkem nii teistele kui ka minule meeldis. Kuid paljud teavad seda, et ma olen rääkinud, et ma kirjutan seda juttu ümber. Mitte täiesti, vaid natukene. Teen muutatusi, kohad mis mulle ei sobi, teen ümber. Ja nii edasi. Ka pealkirja teen ümber. See ei sobi siia lihtsalt. Kuid mida ma selle kogu oma jutuga öelda tahan? Seda, et algus on mul korras, Mannu ja Mixi lugu on nüüd parem (minu arvates), muutused pole suured, põhitegevus on sama, aga lihtsalt, parem. Ja nüüd kallikesed. Palun öelge mulle kusagil, kas siis msnis või blogi komenteerides, kas ma kirjutaksin selle jutu ka osade kaupa siia blogisse. Kuid mitte ainult juttu. Vaid näiteks algusesse kirjutaksin ma oma tegemistest ikka edasi. Kuid iga postituse lõpus on üks osa. Osi kokku on 23 (kui ma just mõnda enam lõpust ära ei võta ega ka juurde ei kirjuta). Mul on väga vaja teada teie arvamust, sest mis mõttega ma siia kirjutan seda, kui mitte keegi ei taha.
Jään ootama,
tsau.

If i´m sad, i miss you...

Mida rohkem ma mõtlen seda rohkem sa meenud, seda rohkem ma ennast vihkan. Seda rohkem jama. Ma jõudsin järeldusele, ei tohi enam mõelda. Mitte millegile. Mitte kellegile.
The more you think, the more you wonder what it means and the less you know. vms sellist. Ma ei tea. Ma ei taha. Kuulasin täna ühte laulu. Tuju läks ära. Ei viitsi. Tahaks ka... EI. Fakkk.
Mul on laupäeval ball. Mul on kõik olemas. Mul läheb hästi. Täna käisin issiga Tartus. Ostsin mantli. Väga rahul. Ülimalt. Issi ostis mulle südame kujuga helkuri ka. Armas. Ma juba ootan balli. Joy horoskoobis on mul laupäev igati õnnestunud. Esiteks on see kriipsuke laeni, teiseks on seal süda, ehk siis süda taob kiiresti, looove, ja kolmandaks olen päeva printsess, ehk siis sel päeval läheb kõik nii hästi kui veel saab, ja see päeva printsess on aind kord kuus ja mul on see just laupäeval. Tore.

"Love can touch us one time and last for a lifetime and never let go till we're gone." Titanic (movie)

I live for shopping

ESMASPÄEV- Nonii, kõne. Õpetajale meeldis, ütles, et minu saaks gümnaasiumis mingitele kõne võistlustele saata, ja siis ütles, et mind soovitaks ka lõpukõnet kevadel pidama. It´s nice. Ja emmele ka kiitis mind, et mul oli klassiparim vms. Mulle isiklikult meeldis enda ja Taneli oma. We are goooood :D

TEISIPÄEV- hmm, kool läbi, kohe linna, linnas olin ligi kolm tundi. Poode mööda. Algul üksi, pärast emmega. Sain midagi, ballile of course. Hiljem kodus viskasin jalad seinale (sõna kõige otsesemas mõttes) ja puhkasin neid. Mitu tundi linnas kontsadel on ikka piinav. Ja siis kell kuus läksin magama, magasin hommikul veel sisse. Kahte esimesse tundi ei jõudnud.

KOLMAPÄEV - taaskord peale kooli linna. Enam mitte nii kaua, õnneks. Sain maski ära, jessjess. Hiljem läksin Kellu jõulupeole. Fakk kui lahe seal oli. Jõuluvana oli küll elulahe, viskas nalja jne, aga lapsed :D Jõuluvana võttis mütsi peast, Remy hõikas :"sul on peas ka habe ju!" ja üldse haiget kildu sai, Devin-Deniito (kirjutatakse vist nii) haigelt lollitas, ma usun, et tast saab migni haige möllutaja ja naljamees :D Nagu meie Matu :D

__

Joosepiga leppisin ära. Ma ei saagi aru miks me tülli lähme koguaeg. Mingi kahtalne värk :D

Liisa rikkus tuju ära. Fakk.

Ma pidin midagi Gerlyst ka rääkima. Kindalt.
AHJAAA. Eilse ja üleeilse põhiteema meil koolis : BARNI :D

Saame sõpradeks, mina olen Barni,
Ma tulen magusamaitse maalt.
Siin on rõõm ja seiklused,
Moos ja šokolaad.
kütus sai otsa...
Mina olen Barni.

Me muidugi ei laulnud seda nii, nagu teie arvate. Mkmm. Me kuulasime empekast mingit laulu ja tolle viisi siis panime. Räppisime vahest, laulsime kõrgelt, laulsima madalalt. Aga otseloomulikult kõvahäälega ja vahetunnis nii, et kõik kuulsid:D Lahee :D:D

_
Hinded on väljas. Don´t want to talk about it.
__
Homme Tartu, mantlit ostma. Avastasin, et pole kleidi peale õiget mantlit panna, deem, ma ei viitsi enam mööda poode kolada. aga no mis teha, juhtub :)

Liiiiisaaaaa

LIISAL ON TÄNA SÜNNIPÄEV, SEDA EI JUHTU IGAPÄEV!!!!!!!!
PALJU ÕNNE KALLIIIIIS(LLLLLLLLL)!!!



Kiirelt nv :
Reedel ei teinud midagi. Kodus tühja.
Laupäeval demy pool, ülepikapikapikaaja veidi joodud. Ei mäleta :D
Täna lõpetasin toa koristamise. Ma paigutasin tuba ümber nimelt. Nii mõnus ja hea ja soe on nüüd. On veel jõulumeeleolu ka. Nii armas :).
Viisime Liisale lille ka. Ta korraldas väkise söömise enda pool:)

PIRKS, MA OLEN SU PEALE VÄGA NÄRVIS JA SOLVUNUD JA PETTUNUD. Kuidas sa saad öelda, et ma olen see kõige suurem alkohoolik? Kas sa mõtled ka mida sa räägid? Kui palju siis mina joon, kus ma joon? Kellega ma joon? Jah, ma võtan kuus nii maksimum KAKS KORDA veidikene, (kui kahte korda ära tulebki). JA PUNTK! MINE ÕIGE PERSE TÕSISELT, ma olen nii pettunud sinud. (U)
_
Aitähh Mersale, kes mind kaitsta oskab, (L).
__
Päkapikud täna ei käinud, emme ütles, et ma olin paha laps (jõudsin koju kell kuus hommikul). :D:D

__
Printisin täna muside pilte välja, et neid seinale panna. Otseloomulikult hakkas printer pange panema siis, kui mul oli ainult viis pilti veel jäänud. Ma mega närvi :D . Igatahes, Mersa, Liisi, Gretu, Anne, Manna, Pirks, Läss, Demy, Andri, Andi, Matu, Priidik, Joosep, Lenno, Bibi, Agne, Inge, NunnuMari, Gerly - teie pidldi siis printisin :) ja enda pildi ka muidugi . Kui küsite, kus on semu, siis sorri, see kuidas ta minuga käitub, see ei anna ühtegi põhjust selleks, et teda endiselt nii kõvasti hoida ja temast hoolida. sorri.
___

Mis veel siis?
Siim just rääkis, et ma tahtsin takka eile feimida. Ei mäleta taas :D:D:D (JAH PIRKS MA OLEN RÄIGE ALKOHOOLIK).
___

Joosepiga läksin tülli. Niiet pmst kui teil kellegiga on mingis suhtes probleeme, siis MINA OLEN SÜÜDI!!!!
KULLA INIMENE, kuidas ma saan süüdi olla selles, kui sina ise valetad talle? Ma just kaitsesin sind ja rääkisin,et kindalsti oli mingi hea põhjus. Aga nii tüüpiline ju. Teen head, saan sõimata. Juhtub.

Aaa. Lennole, ma lubasin oma nime kunagi blogis välja kirjtuada.
LIIS-MARIE PIHUS
vot nii :)

tsaukikene ,

hall päike täidab helesinist taevast oma masendusega.

Ma suutsin tülli minna ja ära leppida kalli inimesega. Kurb ja hea korraga.
___

Täna avastasin üht. Need kõige õigemad ei ole sinu kõrval 24/7, vaid nad hüppavad välja teadmatusest just siis, kui sul neid vaja. Kuid selleks, et ka teistel hea oleks. Pead sa ise olema samasugune. Muidugi on tähtis omada inimesi, kes on sul 24/7 olemas ja kellel oled sina koguaeg olemas. Kuid ka selliseid, kelle peale muidu ei mõtlegi ja siis kui on temaga mingi mure, siis sisetunne ütleb, et nüüd peaks rääkima ja sa avastadki suhtluse käigus, et midagi on valesti. Real friends.

_

Täna oli suhteliselt keeruline päev. Kõigepealt siis kolm tööd järjest. Ühiskond, Bioloogia ja lõpuks ka siis eesi keelest raamatutöö. Oleks siis veel, et oleks pause vahel olnud. Kuid oh ei. 3, 4, 5 tund järjest jutti. Tore. Õnneks läks hästi. Bioloogia neli ja ühiskond viis, eesti keelt pole veel teada. Eilne ajalugu oli ka viis ning füüsika töö sain 4/5 , ehk 4+. Eesti keele töö, mille ajal ma haige olin ning mida vastamas käisin, sain nelja. Inka sõnadetöö oli kolm. Fakk, ma ei üritanudki. Ma ei viitsi selle peale närvi minna. Demy rääkis meile, et nemad ei teegi neid test-e kontrolltöödena, vaid lihtsalt loevad sealt ja teevad klassis kõik miljon korda läbi. Nemad saavad hindeid lugemise ja tõlkimise eest. Fakk, mul oleks puhas viis, aga nojah.
Hinnete kohaselt veel niipalju, et inka, mata, geograafia arvatavasti tulevad kolmed. Te mõtlete nüüd, et kuhu jäi vene. Ei, vene pole kolm. Ka neli mitte. Oh ei, viis ka mitte. KAKS. Tegelikult peaks ta mõnes mõttes lausa üks olema. Sest otseloomulikult jään ma Lehkule ette kõiges. Ja nii ongi. Ma olin juba eile täiesti masenduses, kuid Priidik rääkis, et kui üks veerand on kaks, siis see ei koti kedagi. Et peab lihtsalt katsed ära tegema ja eksamid ka hästi. Nojah, eksamid. Oeh, mata on ka enamvähem juba. Isegi tuleb välja kergelt. Plaanis on kevadel eksam neli saada. Eesti keel peab tulema viis, muuga ma ei lepi. Heh, valikaine. Nojah, plaanis oli inka võtta, aga kui nii siis nii. Ei, ma võtan ta. Ma ei tea mis moodi ma kavatsen nelja saada. Lihtsalt, asi on selles, et ma oskan seda täielikult. Aga see kirjalik osa. No persse. Pange mind filmi vaatama või kellegagi suhtlema ja siis on ju näha, et ma saan kõigest aru ja oskan vastata. Aga seal klassiruumis. Me ei tea mis toimub. Plaanis oli inka aasta neli saada. No kaks esimest veerandit on olnud kolmed. Tore oleks kui järgmine neli ja ülejärgmine viis, või vastupidu. Viis, mida ma ajan. Ok, ei viitsi.

__

Gerly rääkis täna nalja, jälle. See oli temakohta, jälle. Ta oli taun, jälle. Kui ta seda siit loeb on ta kuri, jälle. Aga ma pean seda lihtsalt mainima siin, jälle. Nimelt kooris ta ükspäev kodus mandariini ja võttis siis koored, läks vanituppa ning viskas need tuimalt pesukorvi. Ta ise ka ei tea miks, jälle. Oh teda :D
Tegelt sai takka täna msnis palju juttu aetud, me leidsime, et joodiku elu pole lahe. Tore avastus.

__

Lumememmed jalutavad paaaaaris. See oli siis tänane nö põhiasi. Hakkasime Liisiga lithsalt seda kekas laulma ja nii möödus kehalise tund - lauldes.
Mis veel, aa, huijad nahhui. Sellest pole me endiselt üle saanud.


__

Ma ei tea, kas ma olen kavadest üldse rääkinud. Igatahes, neljapäeval oli kirikukoolil. Mannade ja nende kava muidugi sai edasi. Minu arust oli neil eelmine aasta tugevam kava, kuid ka see oli väga hea. Tublid on.
Eile oli kreutsu kooli kavad. Muidugi Marleeni ja Kati ja nonde kava oli ülekõige, kuid taas, eelmise aasta kava oli minu arvates tugevam. Ja siis muidugi Krissu kava. Nende kava meeldis mulle ikka haigelt. Parem kui eelmineaasta. Selline mõnus ja teistmoodi. Ja ma ei jõua ära kiita Krissut, kes tantsib nii fakking hästi. Nii sujuvalt. Nii mõnusalt. Nii oehhhh.
Täna olid meie kooli kavad. Mis siis oli, Karl ja need muidugi mängisid lolli. Murkal ja neil oli suhteliselt lahe. Bibil ja Sikul ja neil oli ka mõnus. Bibi tantsis minu arvates kõige paremini. Ärge arvake, et ma kedagi halvustan, ei. Lihtsalt Bibi tegi kõige paremini ja punkt. Ta ongi selline. Päiksekiireke mu hallis päevas. (L).
Kuid ülekõige olid siiski meie klassi poisid. Täiesti perses lihtsalt. Käisid kaltsukatest riideid ostmas ja mida iganes. Üks asi mind häiris aind. Nimelt see, et Taavi, kes on kõige parem seal kavas kuna ta peab oma liigset energiat kuskil välja valama ning selleks osutus lava, oli taga pool ja Ints, kes küll on meie klassi huumorinumber, kuid sellest teised aru ei saa ning kes tegi väga tuimalt, oli pandud kõigekõigekõige ette. Nad võiksid oma kohad ära vahetada. Tõesti.

__

Isa, anna neile andeks; sest nad ei tea, mida nad teevad. ma ei ole usklikus läinud vms. Lihtsalt. Minu kunsti töös on see lause. Täna sai töö valmis muideks. Kuid tagasi lause juurde. Mulle meeldib see. Mõte on hea. Niihea. Isa anna neile andeks; sest nad ei tea mida naad teevad. Nad ju rikuvad kõik ära. Ära ole kurb. ÄRGE PALUN PIDAGE MIND USKLIKUKS / HULLUKS / VMS. Ma lihtsalt. Võtame isa siit ära ja lisame kellgei teise. Inimese, kellele tehakse haiget. ___ anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. See on lihtsalt nii tõsi. Ma ei saa.
See läheb väga kokku filmiga, mida ma just vaatasin. Klass. Nad ei teadnud mida nad tegid kuid neile ka ei andestatud. Kurb. Tõsiselt. Kõik on masendav. Päikesevalguson kustunud. Käes on hall talv. Veerandilõpp koos väsimuse, stressi ja kõige muuga.
__

Mis ma veel teile räägin? Aaa, Mari on nii heas tujus. Mulle meeldib see. Jälle. See on armas. Vägagi. Ta on ka kuidagi eriliselt armsaks saanud. Ja see on armas. Vägagi.

__

Teile võib tunduda, et kõik on mul mega hea. Kuid see pole nii. Koolitöösse olen uppumas, väsimus on peal. Hommikuti ei saa üles, õhtuti ei saa magama. Koolis on külm. Peale kooli tahaks nagu kohe koju saada. Kuid ei. Miljon tegevust on ees. Ei ole that 70s showd ei tea mis ajast näinud. Masendav. Ball läheneb igapäevaga. Mul pole kleiti. Mul pole kingi. Mul pole isegi mõeldud kuidas ma juuksed panen. Usukmatu minu puhul. Tavaliselt on mul kõik kümme aastat ette mõeldud / tehtud.

Sina seal. Kes sa oled ning mind vahest naerma ajad. Miks sa nii teed? Ma tahaksin sulle näkku karjuda ja virutada, kuid oh ei. Ma ei saa. Ma ei tohi. Teie pärast. Sinu ja Tema. Kui üldse see nö tema on olemas. Oeh, kindlasti on. Pettumus.


__

Something good in everything I see

I have a dream,
a song to sing
To help me cope with anything
If you see the wonder,
of a fairy tale
You can take the future even if you fail
I believe in angels,
Something good in everything I see,
I believe in angels,
When I know the time is right for me.
I'll cross the stream,
I have a dream

Kontrolltöösi on jube palju, Hinded on jubedad. Vene veerand tuleb kaks, aga ma lihtsalt ei suuda paremat. Tänase muusika töö sain õnneks viie, nüüd on veel KÜMME tööd + bioloogia vastamine, jäänud. Ei tea mis saab. Kuidas mina, kuidas me kõik suudame. Aga peame suutma.
Mida te huijate? :D See on põhisõna tänasel ja eilsel päeval. Gerly leidis, et ta ei tea enam kes ma olen ning küsis mu nime, tal vist ajuga midagi viga. Aa, tegelikult ta ei taha, et ma temast räägiks siin, kuna ta leiab, et ma kirjutan temast kui tõelisest imelikust. Aga see pole nii. Räägime siis ka head Gerly kohta. Ta on tüdruk, kellega meil pole kunagi igav. Koguaeg on nali nalja järel. Ma nii loodan, et ma saan temaga ühte gümnaasiumi klassi, kuigi, jah :D . Okei, ei tglt ka, ta on elulahe. Tema pool on elulahe, sinna lähed nagu oma koju ning hõikad uksel, GAMME, MA OLEN KODUS! :D Ta gamme on ka lahe, ja ta ema on ka lahe :D Kõik on lahe :)


I have a dream,
a fantasy,
To help me through reality,
And my destination makes it worth the while
Pushing through the darkness
still another mile
I believe in angels,
Something good in everything I see
I believe in angels,
When I know the time is right for me
I'll cross the stream - I have a dream

Käisime Mannaga peale kooli ballikleite vaatamas. Nojah, Võrus pole ikka midagi. Üks kelit A ja G - st jäi silma, kuid njah. Peab Tartusse minema. Varem mul polnud kunagi eriti viitsimist sinna minna. Kuid nüüd lausa lähen rõõmuga, Tartukad ju :). Fakk ma nii ootan balli, et neid näeks. Ats ütles üleeile, et tema ei tulegi, pettumus. Loodame, et kõik üljäänud tulevad. ÜKSTEIST PÄEVA VEEL! :D


I have a dream,
a song to sing
To help me cope with anything
If you see the wonder,
of a fairy tale
You can take the future,
even if you fail
I believe in angels,
Something good in everything I see
I believe in angels.
When I know the time is right for me
I'll cross the stream
I have a dream
I'll cross the stream
I have a dream

Ma lugesin ühe musi blogi. Mersa. Ma arvan, et esimene lõik oli minu kohta. No mida ma teha saan, et ma kaitsein teid mõlemaid? Oehhh. Heaküll, sa oled mulle tähtsam kui tema niiet tee mis tahad, mina ei tule enam ütlema midagi. Peaasi, et sa õnnelik oleksid. Otseloomulikult valin ma ju sinu tema asemel, niiet kui mul oleks valida, kumb saab haiget, kumb jääb lõpuks kurvaks, siis ma valiks tema. Lihtsalt. Armastan.


I believe in angels,
Something good in everything I see
I believe in angels.
When I know the time is right for me
I'll cross the stream
I have a dream
I'll cross the stream
I have a dream

I see trees of green...

...red roses too
i see them bloom for me and you
and i think to myself, what a wonderful world

Olen täiesti terve ja kõik on väga super. Kui kool välja jätta. Homme on vastamised ja nii edasi ja nii edasi. Pole õppinud, tegelesin terve päeva muusika arvestustega ja matemaatika järele õppimisega. Ei tea mis saab.

Reede õhtul käisin hansu pool, pidu. Kainekas, oma joogi tõin koju külmkappi tagasi, vot kui korralik :). Igatahes lahe oli. Hansuga olime koos kained ja vaatasime telekat. Tõesti lahe oli :).

i see skies of blue, clouds of white
the bright blessed day, the dark sacred night
and i think to myself what a wonderful world

Eile käisime Liisiga munamäel. Uurimustöö pärast. Nalja meil sai. Lipp oli vardasse ära jäätnud ja kohvikus müüdi halvaks läinud krõpse. :D

Täna terve päeva tegelisn koolitööga, tore tore ja tore.


the colours of the rainbow, so pretty in the sky
are also on the faces of people passin'by
i see friends shakin'hands, sayin'"how do you do?"
they're really saying "I Love You"

Ma olen väga õnnelik. Ma ei oska seda eriti ära põhjendada. Manna pärast olen väga õnnelik, aga ka enda pärast. Lihtsalt, OEHHHH...........

i hear babies cryin', I watch them grow
they'll learn much more than i'll ever know
and i think to myself what a wonderful world

Kõik võiks nüüd edasi areneda. Teema võiks püsida aga kõvasti kasvada ning siis oleks kõik nii hea nagu ma ei tea mis! Nagu pole ammu olnud. Nagu pole vist kunagi olnud.
Fakk Manna mul on nii hea meel sinu üle!
Fakk teie kõigi üle on!
Kõik on hästi, väga hästi!

what a wonderful world


L.

Endiselt haige

Ma olen nüüd juba nädal aega haige olnud. Homme lähen kooli. Aitab lollusest!

Midagi erilist pole juhtunud. Kodus. Hommikul kell 11 üles, kodus ja võõrsil, uuesti magama. Ühe ajal ülesse, veidi koristan, eile ka õppisin, tegin ajaloo arvestuse peaaegu ära. Lõpp vajab veel tööd. Homme on ka muusika arvestuste esitamine. Just nimelt arvestuste. Kahe kontserti / muusikali kohta. Ma ei tea mis saab. Üldse, järgmine nädal on töid täis ja mina olen nädal aega puudunud. Lasen homme vihikuid kellegil kaasa võtta ja siis saan veidi ümber kirjutada. Ainus hea asi on see, et ka Kõivu pole koolis olnud. See tähendab siis seda, et inkast ma pole eriti maha jäänud. Tore.

Keemia töö tuleb järgi teha. Appikene. Ja bioloogiat lähen ka esmaspäeval vastama. Ülejäänust pole mul õrna aimugi. Ei tea mis saama hakkab. Raamat tuleb ka läbi lugeda. Ehh, vähemalt on mul alustatud, esimesed 15 lehekülge. Isegi aru saan veidi, kuigi raske on. "Pisuhänd" on raamatuks. See on näidend tegelikult ja seega on seda väga väga väga raske lugeda. Aga Kellu pani mind sellega paika. Ütles, et kuidas ma tahan näitlejaks saada kui ma ei oska näidendit lugedagi. Ok.
Aaa Kellust. Tal oli teletupsutantsuga esinemine. Mina ei näinudki. VIHKAN ET OLEN HAIGE!


Aaa, ja teate. Ta on jõulunäidendis peaosaline. Päkapikk kes rändab erinevatesse muinasjuttudesse. Nii armas. Mingi hetk ütles ta, et tahab ka näitlejaks saada, nagu minagi. Kuid eile teatas, et meie perre piisab ühest näitljeast ja tema hakkab hoopis tantsjaks. Armas.

Haa, eile Top Gear oli lihtsalt liiga haige. Nad ei ole normaalsed. Ma vaatasin saadet suu ammuli. Niinii, kes ei tea, millest ma räägin. Siis nad sõitsid PÕHJAPOOLUSELE võidu! Ühed olid autoga, teised aga kelgu ja koertega. Autos oli muidugi alguses kõik super, mugav. Aga kui tulid suured lume hanged, siis liikusid nad terve päeva 1,6km/h, samal ajal kui koerad jooksid pohhuilt kõigist üle. Lõpuks siiski autoga sepad võitsid. Hea, vägahea auto. Aga põhjapoolusele. No damn. Nägin jääkarusi, sõitsid elu õhukesel jääl mis lausa praksus. HULLUD INIMESED! But that´s why I love them.

Täna hommikul sain ma suure masenduse. Nimelt kodus ja võõrsilit vaadates. Flynn sureb ära. Kolm kuud anti elada talle. FAKKK MIKKKSSS?????. TÜRAAAAAA! Mul on Sallyst nii kahju ://// Mingi pisarad haigelt voolasid.
Vaatasin just netis Flynni matuste osa ära. So sad. :'(
___
Midagi rõõmsamat ka.

See on siis midagi Jane sünnipäevast. Ainult osad saavad aru sellest :D

Musidel on täna kavade esitamine. Kell viis. Olgu mul või kümme katku kaelas, aga sinna ma lähen. Koos Gerlyga. Jah, ta suutis mind eile täiesti narema ajada. Nimelt mingi. Avely lahendas matas tahvlil ülesannet. Alguses kirjutas mingi ühte rida kaks korda. Ja siis järsku. Lambist läks keset ülesannet oma kohale tagasi istuma. Jättis poolikuks. Täiesti haige :'''D.
Verkuga sai ka nalja. Me lähme täna õhtul määdi, siis oleme mu pool tsüklis veits ja laupäeval Atti. Tulete ka? :D:D:D

Mannaga sai eile nalja:D Nimelt ma leidsin ühe video :''D Pange ise youtubi otsingusse Toy-Box - Teddybear, kerige 2:46-le ja siis vaadake kuidas see mees ütleb, mida ta ütleb, kui pede ta on, kui pervo ta on, mis juuksed, mis kulmud ja siis mis sitt tal põsel veel on. SUREMAAAS :''''DDDD "Woooow, don´t talk, just kiss." Ja siis täiesti lõpus ütleb ta veel, et just kiss. TÄIESTIPERES :''D

Ja joodiku video ka :D:D Pange otsingusse joodik ja siis teine video ja vaadake toda tagumist, ma tahan näha, et te ei narema. Ma olen seda miljon korda näinud ja ikka naeran. Muidugi Verku üldse leidis selle video mingi elu ammu :D:D

Mis veel? Hmm, meie Mannaga läheme 20. detsembril, tataaa, ballile :D Tartukatel koolis on. Elulahe:D Ükspäev läheme kleite ostma. Nii lahe :D:D

Aga ma lähen ja keedan endale veel ühe tassi teed, varsti hakkab seitsmes taevas, mida ma saan kõigest viisteist minutit vaadata, sest siiis THAT´S 70S SHOW! Damn I love it.

Okei,
tsaukikene :)

Haigus on mind tabanud.

Neljapäeval avastasin ma koolist koju jõudes, et mul on 39 palavik. Huvitav, eks. Paha olla nagu eriti ei olnudki. Muidugi vägaväga külm ja kerge peavalu, kuid peale mitme tunnist sügavat und ei läinud palavik alla, kuid olek oli hea, kui aind see külmus välja jätta.

REEDE

Kooli ma muidugi ei läinud. Emmet ka ei näinud, ta läks Pärnusse, spaasse, ma tahan ka!
Kellu läks sugulase juurde ja olime vennaga kahekesi. Karks oli tal siin. Igatahes, mina, haigelaps, läksin Jane sünnipäevale. TARTUKAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAD olid seallllllllllllllllll!!!!!!!!! :D:D:D:D:D:D
Mina, Anne, Manna, Läss, Demy, Jane, Paan, Joahn, Helmut, Jaan, Raul. Elu lahe oli.
Morsikas :) aga meil oli niisuperhüpermegalõbus. Mida me ka ära ei teinud :D Kutsusime, õigemini "kutsusime" vaime välja. Oluline polegi see, et nad ei tulnud, vaid see, mis kaasnes nende kutsumisega. Kõigepealt siis Koidulat, ei tule ja ei tule, siis leidis Paan, et Koidula on populaarne naisterahvas ja on juba raudselt kusagil. Okei, siis Keres. Paan: "Lugupeetud, maletaja, Paul Keres." ma sain krambid :D ja siis Juhan kohe järgi : "Palun tulge välja ja õpetaga mind maletama!" ja jälle krambid. Ta on ikka haige roomaroomaroooma :D
Mida veel siis, aa, leidsime, et ärme kutsu üldse raha tegelasi, et kes on kõige lähemal, et too tuleb ka kõige rutem. Muidugi mõista on selleks Kreutzwald. Kuid temaga tulid uued naeru hood. Kuidas teda kutsuda? F punkt R punkt Kreutzwald? ei noo ei sobi, ikka ilusti, Friedrich Reinhold Kreutzwald, kuid kui seda kõik koos ütlesime, siis läks kõik segamini nagu puder ja kapsad. Haige lihtsalt :'D.
Siis lõpetasime vaimude piinamise ära. Ja läksime imagot mängima. Nalja sai sealgi. Kui Demy kohta tuli olümpiamängu küsimus ja kui Ruubeni kohta küsimusi tuli. Mina oma Ruubeni küsimust ei suutnud korralikult ette lugeda. Lihtsalt naerukrambid olid nii suured, pisarad voolasid (enamus inimesi teab, milline ma olen, kui mul on vähegi väga naljakas).
Mingi poole kolme ajal väsisime osad ära. Aeg tuttu minna. Meid oli kokku üksteist, niiet päris kindlasti oli meil ruumi puudus. Manna ja Jaan olid kahekesi teises toas. Mina, Anne, Jane ja siis Helmer magasime põrandal. Kitsas. Lõpuks hüppas Paan ka sinna. Veel kitsam. Aga kuradi hea ja soe oli magada :). Pmst magama saime siis nelja ajal.

LAUPÄEV

Hommikul vara üles ja linna. Mina läksin koju ära, Läss ka Gloriat hoidma. Ülejäänud Demy juurde.
Kodus kraadisin, opaa 38.6 (vist) oli. Kohe kuuma teed ja magama.

Ma ei mäletagi kuna ma ärkasin, igatahes palavik polnud alla läinud. Helistasin Liisile ja ütlesin, et ma ei saa ikka tulla ta sünnipäevale. Kuid hiljem mõtlesin, et sitta kah ja ikka läksin. Ostsin talle veel jõulukalendri ka :).
Kõik omad, peale Anne ja Demy, olid seal. Pluss Lebi ja hiljem ka Kukis ja Antti ja mingi väike. Igatahes, semu midagi rääkis seal, ma üritasin talle selgeks teha, et ei taha temaga rääkida ja punkt.
Rahvas oli suhteliselt täis. Andri muidugi kõige hullem. MA EI SAA ARU, KUIDAS TAL ALATI ÕNNESTUB???
Igatahes, mina ja Läss vist ainsana ei joonud midagi. Aaaa, Vika ka muidugi. Igatahes läksime siis Mannaga koju ja tirisime Andrikese ka kaasa. Ta jõudis ka koju ilusti.
Kodus olin juba pool üksteist ja siis kraadisin ja jõin teed ja läksin magama.

PÜAPÄEV

haigus läks täiesti hulluks ära. Ma mõtlen, et mul ei valuta ei pea, ei kõht, mitte midagi. Kuid mul on kurk niiiiiiiiiiiii valus, ma ei saaa süüüa ega juua eriti. Mul on huuled valusad, alumine huul ka veidi paistes vms. MIDA VITTU MUKKA TOIMUB???? Pole nagu eluilmaski sellist asja mul olnud. Pole mitu aastat isegi palavik üle 37,5 läinud. Rõverõverõverõve on olla!!!!!!! Emme narritab, et mine veel sünnipäevale ja mine veel sünnipäevale. MIDA IGANES!!!!!!!!
__
Liisikallil, Andil, Janel ja Kadril oli sünnipäev. ÕNNNNNEEEEEE!!!!!!!!



ESMASPÄEV

Kooli taas ei läinud. Hommikul tegin endale veel muffeneid, mille tegemist eile õhtul aulustasin. Need on lihtlsat pehmed ja soojad ning ühed vähesed asjad, mida ma süüa saan.
Ma tahan terveks saada! PALUN!
Ma ei kujuta ettegi, mis seal koolis toimub. Matast on raudselt kolmsadaviisküment üks ülesannet tehtnud ja kõik on elu raske ja ma ei saa midagi aru. Täna tuleb koodikaart üles otsida (mis on mul jälle kadunud) ja õppima hakkata.
Aaa, emme suutis mind naerma ajada :D Mu oma ema :D Kas see on normaalne, et emal on msnis säänsed smailid :'D :



Martinil on jälle armsaid ee, häälitsusi(?) ütlusi, midaiganes :D
:
Martin says (13:30):
kss kss kitty kitti silm musi ahhh

ja ka minu lemmik muidugi :
Martin says (13:32):
piu piu:D

ta ütles, et elu õpetab talle neid :D:D:D:D:D
______________

Ma mainiks ära tüdruku, kelle pärast olen ma maailma õnnelikum inimene, (kohe pärast teda muidugi) Manna kallis. :) . Lihtsalt üks hea inimenegi kes suudab mind rõõmsana hoida :D . Fakk ma olen nii õnnelik praegu :D:D:D
Sa ütlesid ka mulle ükspäev jube armsasti :
(21:30) Mari: varesele valu harakale haigust, tee nii et minu Liisu saaks terveks ja palavik lendaks lõunamaale, kümne tuule poole, kauuuaks ära !

(L).